Isegi kui ehitustöid teostab selle ala spetsialist, oleks kasulik saunaehitust planeerides ennast peamiste ehitusetappidega eelnevalt kurssi viia. Hea saun nõuab põhjalikku läbimõtlemist ning kindlate ehituspõhimõtete järgimist. Järgnevalt võtamegi kokku peamise, mida asjatundjad on sauna ehitamisel soovitanud silmas pidada. Puumarket konsulteeris ka saunamaterjalide tootjaga HaServ.

ETTEVALMISTUSTÖÖD

Heas saunas peab kõik olema omavahel tasakaalus. Korraliku leili saamiseks on õigesti ehitatud ruumil oluline osa. Töid soojustus- ja puitmaterjalidega saab alustada alles peale seda, kui saunaruum on korralikult ette valmistatud: on loodud vee-, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonitorudele avad, paigaldatud torustikud, püstitatud vajalikud vaheseinad, soojustatud ja valatud põrand. Kuidas sauna soojustada vaata siit nõuandevideost!

Erilist tähelepanu tuleb pöörata saunaruumi ventilatsioonile. On vale arvata, et saun peab kiire jahtumise vältimiseks olema vähese õhuvahetusega. Lavaruumi on vaja ehitada õhu väljatõmbekanal, mille kaudu reguleeritakse liikuvat õhku – kanali peal on puitkate. Asendusõhk liigub asemele tavaliselt lavaruumi ukse alla jäetava kuni 20 cm kõrguse pilu kaudu. Sauna ventilatsiooni parandavad ühtaegu ka siledaks lihvitud, kuid värvimata puitseinad ja pidevalt köetav kerisahi.

SEINAD JA LAED

Seinte ettevalmistuse ühe eeltööna tuleks 50×50 mm saematerjalist puitkarkassi alumine sidepuu kindlasti teha niiskuskindlaks töödeldud puidust, sest see osa saab tavaliselt enim niiskust. Karkassi postide vahele ja peale tuleks paigaldada soojusisolatsioon, mis on kaetud fooliumaurutõkkega. Selleks sobib hästi PIR isloatsiooniplaat Kingspan Sauna-Satu. Kindlasti tuleb soojustada ka sauna katuslagi.

Seejärel on võimalik aurutõkke peale paigaldada distantslatid, millele omakorda saab kinnitada spetsiaalsete klambritega voodrilauad. Sauna sisevoodriks kasutatakse üldjuhul hööveldatud pool- või täissulundiga voodrilaudu. Puumarketi tootevalikus on sauna voodrilaudu alates lepapuust kuni magnoolia ja termohaavani välja. Lisaks on võimalik luua erinevaid huvitavaid lahendusi otsatapiga voodrilauaga. Kuidas sauna voodrilauada paigaldada, vaata siit nõuandevideost.

Kui voodrilauaks on valitud töötlemata puidust voodrilauad, tuleb nende pind kindlasti töödelda spetsiaalse puidukaitse immutusvahendiga. Puidukaitsevahendid moodustavad mustust ja vett hülgava, kuid hingava kihi ning tagavad saunavoodri pikema eluea. Mingil juhul ei tohi kasutada mittehingavaid või mürgiseid aure eraldavaid lakke, mis muudavad puitpinnad libedaks ja tuliseks.

Aurutõkke ja laudvoodri vahele tuleks jätta umbes 2 cm õhuvahet. Põranda lähedale ja lae alla tuleks aga voodrisse jätta umbes 4–5 cm laiune õhuvahe. Sauna kütmisel hakkab saunas olev kuum õhk õhuvahes tsirkuleerima, soojustusmaterjali fooliumpinnast peegeldub soojus tagasi laudvoodrisse, mille tulemusel laudvooder, s.o seina sisepind, saavutab lühikese ajaga ümbritseva õhuga võrdse temperatuuri.

LAVAEHITUS

Lava pikkuse arvutamisel tuleb aluseks võtta saunaliste arv. Igaühe kohta arvestatakse keskmiselt 60 cm istumisruumi. Lava peaks samas olema nii pikk, et seal saaks soovi korral ka lamada – seega vähemalt 2 m. Istumis- ehk lamamislava sügavus on vähemalt 55 cm. Otsaseinalava on kõige lihtsam ja levinud konstruktsioon, mis sobib eelkõige väikesesse sauna. Enamik kodusaunu on planeeritud just sellisega.

Lava minimaalne sügavus on 55 cm, aga kui soovitakse laiemat, siis võib olla 90–100 cm. L-tüüpi ehk nurgalava puhul on leiliruumi pindala 1–1,5 m² suurem. U-tüüpi ehk raamlava mõõtmed tuleb valida selliselt, et istumiseks pole vaja kasutada ebamugavaid nurgakohti. Loomulikult suureneb sellega leiliruumi pindala, mis peab olema vahemikus 7–18 m². Hea paigutuse korral saab sellisel laval kolm inimest isegi lamada.

LAVAMATERJAL

Lava on kerise kõrval sauna põhiline element ning selle õige planeerimine ja ehitamine on väga oluline. Saunalava saab ehitada mitmel viisil – pikkade ja lühikeste lavalaudadega või valmis moodulitena. Täpsemalt erinevate moodulite kohta saate lugeda siit artiklist.

Lava materjal on tavaliselt kas haab, must lepp või termotöödeldud haab-lepp. Ühe teooria põhjal peaks lava asuma meeter allpool lage. Sellest veidi madalamal peaks asuma aste, kuhu on võimalik leilivõtmise ajal jalgu toetada, aga kus sageli jäävad peatuma ka algajad saunaskäijad või tulise leili pelgajad. Astme kõrgus maast peaks olema 45–46 cm.

Pikkade lavalaudade korral tuleks raami keskele panna kindlasti veel paar 45 x 45 ristitala (kinnitada läbi lava karkassi, mitte kusagilt külje pealt poolviltu), mille külge kruvida hiljem lavalauad. Lauad on vaja kindlasti kinnitada kruvidega ka otstest. Veel tasuks silmas pidada, et pikkade lavalaudade puhul ulatub nii astme- kui ka lava ülemine laud umbes 5 mm üle risti asetseva esipaneeli ja astme, lava taha mingit riba pole vaja lasta. Karkass tuleks teha sellise arvestusega, et lavalaudade vahele jääksid 0,5–1,0 cm vahed.

Olenevalt lava pikkusest tuleks lühikeste lavalaudade korral samuti panna karkassile vähemalt üks ristitala, mis hoiab lava laiuse keskelt sama kui äärtest. Tagumise karkassi serva peale tuleks panna lavalauast 29 mm riba, lava ette serva paigutatav esipaneel asetada 29 mm kõrgemale kui karkassi ülemine serv.

Kuiva leili saunas ei tohi olla peale kerise ühtki metalleset. Otstarbekas on kinnitada lavalauad altpoolt kruvidega läbi tugiprusside, nii jääb lavalaudise pealispind sile ega ole kõrvetada saamise ohtu. Põhitõde on see, et kõrgete temperatuuride tõttu peavad saunalava ja istepingid olema valmistatud kindlasti lehtpuidust.

LÕPETUSEKS

Saunapõranda võib teha nii puidust kui ka keraamilistest põrandaplaatidest väikese kaldega keskele – vee ärajooksutrappi. Põranda plaatimise võib jätta saunaehituses kõige viimaseks tööks.

Inspiratsiooni saunaehituseks leiate Puumarketi Pinteresti lehelt SIIN!

Tutvuge saunamaterjalidega ning küsige personaalset pakkumist Puumarketist!

Saatke meile päring:


Allikas: Puumarket, HaServ