Aasta puitehitist valiti eelmisel aastal juba kümnendat korda ja võitjad tehti teatavaks puitarhitektuurikonverentsil rahvusraamatukogus 8. novembril. Aasta puitehitise arhitektuurivõistlust ja puitarhitektuuri konverentsi korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu Puuinfo programm. Selgi korral leidis president Toomas Hendrik Ilves aega, et osaleda auhinnatseremoonial ja peaauhind seekordsele võitjale, arhitekt Emil Urberile, üle anda. Emil Urbeli projekteeritud Kukemõisa talu on tegelikult kolmest hoonest koosnev kompleks, hõlmates hoolikalt restaureeritud vana talumaja ja vanade peakivist müürijäänuste vahele või peale ehitatud sauna ja elamut. Elamu tunnistatigiaasta puitehitiseks 2012.

Lihtsa vormiga, kuid viimistletud detailidega
 Kukemõisa talu kujutab endast vana talli müüride kohale ehitatud puitkarkasshoonet, mille fassaadikatteks on puidust sindlid. Emil Urbelile omaselt on hoone lihtsa vormiga, kuid hästi viimistletud detailidega. Detailirohkusele aitas kaasa arhitektuurifriigist ja professionaalsest ehitajast omanik, kes oli kolm aastat erinevaid lahendusi katsetanud ja teostanud. Sisekujunduses on ülekaalus puit, kuid kohtub ka huvitavaid betoonpindu ja terast. Näiteks trepp on terasplekist ning trepikäsipuugi on mitmest teraspleki kihist keerukaks vormiks kokku keevitatud.
Peale aasta puitehitise selgitamise anti välja ka eriauhindu. Arhitekt Karmo Tõra sai Võru Toidukeskuse projekteerimise eest neid koguni kaks: liimpuidu parima kasutuse eest Oült Peetri Puit ja ristkihtpuidu parima kasutuse eest Asilt Dold Puidutööstus. Ristkihtpuidu auhind anti seejuures välja esimest korda, aga materjali uudsuse tõttu poleks seda varemteha saanudki. Ristkihtpuit on vineerisarnane materjal, ainult spoonide asemel on kihtideks serviti kokku liimitud puidulamellid. Et puidukihtide paksus on vähemalt 7 mm, on liimikihi mõju tema toimimisele erinevalt vineerist väike ja ristkihtpuit sobib hästi fassaadimaterjaliks. Selleks seda Võru Toidukeskuses ka kasutati, aga seda on näha ka kaetud rõdude siseseintel.
 
Ristkihtpuit kogub populaarsust
 Võru Toidukeskuse sisehoovi ja ka teiste fassaadide katteks on kasutatud ristkihtpuitu, mida on kohati vertikaalsete lattidega elustatud. Liimpuidul on Võru Toidukeskuses oluline roll ja seda nii konstruktiivse kui ka kujundusliku elemendina. Karmo Tõra ise oli eriti rahul sellega, et jäikade sõlmede abil õnnestus saali küllalt suure avaga kanduritest loobuda sellistel puhkudel sageli vajalikest terastõmbidest.
Fassaadipreemia läks arhitekt Indrek Allmannile oma suvemaja lõbusa ja värvika lahenduse eest. Nagu ta ise ütleb, soovis ta vaid katsetada erinevate viimistlusvariantide vastupidavust pikema aja vältel. Pilt sai küll kirju, ent nauditav. Huvitav on märkida, et Indrek Allmann sai ka esimese eripreemia parima fassaadilahenduse eest kümme aastat tagasi. Ka siis oli lahendus, rauavitrioliga halliks toonitud ja külmpressitud linaõliga viimistletud diagonaalne männilaudis, peavoolust üpris kaugel.  Aeg on näidanut, et ehkki eksperementaalne, on laudis hästi vastu pidanud ja järelikult oskab arhitekt valida katsetamiseks variandid, millel lootust sobivaks osutuda. Fassaadipreemiat on algusest peale välja andnud AS Rait.
Eripreemiat parima vineerikasutuse eest on samuti algusest peale välja andnud UPM Kymmene AS. Seekord läks preemia Erik Konzele ja Peeter Pääsole sama firma kontori juurdeehituse eest. Et preemiad lähevad arhitektidele ja mitte hoone omanikele, ei maksa kokkusattumusest järeldusi teha, pealegi otsustab auhinna saajad žurii, kuhu auhinna andjad ei kuulu. Kontor aga on kena ja demonstreerib vineeri võimalusi suurepäraselt.
Seekord otsustati ära märkida kaks ehitist. Kubija unespaa, arhitekt Indrek Tiigi ja Helle-Triin Hansumäe ning sisearhitektid Tiiu Truus ja Birgit Jaanus, leidis tunnustuse soliidse ja maitseka lahenduse eest nii välispildis kui ka sisemuses. Rõhutada tahaks, et just ujulates on puidu kasutamine eriti kohane, sest sel juhul pole karta roostetamist ja puit peab sellises keskkonnas terasest märksa paremini vastu.
Teisena märgiti ära Eesti paviljon Floride messil, arhitektid Joel Kopli ja Koit Ojaliiv. Ehkki puitarhitektuuri võistlus hindab Eestis valminud hooneid, otsustas žurii teha sel korral erandi, sest eks on ju maailma suurimal aiandusmessil Eestit tutvustav paviljongi tükike Eestimaad ja pealegi leiab paviljon samal otstarbel rakendust ka pärast messi. Vaatamata küllalt keerukale kontruktsioonile, õnnestus lahendus teha moodulsüsteemis, mis muudab paviljoni teisaldamise lihtsaks. Tehases valmistatud moodulite mitmekesisus annab hea pildi Eesti majatehaste paindlikusest ja tehnilisest võimekusest. Tehasemaja ei pea juba ammu enam tähendama tuimust ja üheülbalisust. Mitmedki maailmas tunnustatud arhitektid nagu näiteks Hermann Kaufmann rõhutavad oma unikaalsete hoonete puhul seda, et kasutatud on tehases valmistatud elemente, lugedes seda asjaolu oma konkurentsueeliseks.
Kümme aastat puitarhitektuurivõistlust on andnud ülevaate Eesti puitehituse arengust. Võistluse esitatud 335 ehitist ligi pooli on ka kohapeal vaatamas käidud ja ükski omanik pole kurtnud, et puidu valik oleks viga olnud. Võistlus jätkub ja loodame, et tähelepanuväärseid puidust ehitisi tuleb üha juurde.
 
Infoallikas: ajakiri Ehitaja