Riigi Teataja. Energiatõhususe miinimumnõuded.pdf – Lae alla
Riigi Teataja. Energiamärgise vorm ja väljastamise kord.pdf – Lae alla

Alates 1. jaanuarist 2009 on inimestel, kes soovivad projekteerida uut eluaset, osta või üürida maja või korterit, õigus nõuda hoone energiamärgist. Energiamärgis näitab, kui energiasäästlik on soetatav kinnisvara. Mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass (A-st kuni G-ni), seda väiksemad on tulevikus energiaarved.

Energiamärgis on vajalik selleks, et korteri soetaja teaks, millised hakkavad tulevikus olema tema elektri- ja soojaarved. Ei osta me ju autot, ilma et uuriks, kui palju see bensiini võtab. Seega peaks energiamärgis kaasa aitama sellele, et inimesed tunneksid huvi eeskätt energiasäästliku kinnisvara soetamise vastu.

Merike Kompus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler.

Mis on energiamärgis?

Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju hoone või selle osa (korter) tarbib energiat, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele vms. Energiamärgise kuju on järgmine:

Millistel hoonetel peab olema energiamärgis?

Olemasolevad hooned ja korterid: Energiamärgis peab olema kõikidel hoonetel või korteritel, mida soovitakse osta või müüa peale 1. jaanuari 2009. Müüja peab energiamärgise ostu-müügitehingu toimumisel üle andma ostjale. Uued hooned: Energiamärgis peab olema kõikidel hoonetel, mille projekteerimist alustatakse 2009. aastal. Sellisel juhul tuleb energiamärgis esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemisel.

Kust saada energiamärgist?

Olemasolevatele hoonetele väljastab energiamärgise energiaauditeid tegev või energiamärgist väljastav ettevõtja ning kuni 2010. aastani ka ehitiste ekspertiise tegev ettevõtja. Ettevõtjate loeteluga saab tutvuda majandustegevuste registris aadressil http://mtr.mkm.ee/. Uutele hoonetele väljastab energiamärgise projekteerija. Kui ehitus on lõpetatud, annab ehitaja energiamärgise hoone omanikule üle koos muu ehitust puudutava dokumentatsiooniga.

Kes peab tagama, et hoonel oleks energiamärgis?

Uute hoonete puhul , mille projekteerimist alustatakse 2009. aastal, peab energiatõhusus olema projekteeritud selle ettevõtja või isiku poolt, kes koostas hoone projekti. Olemasolevate hoonete puhul peab energiamärgis olema kõikidel hoonetel või nende osadel, mis on ostetud pärast 1. jaanuari 2009. Energiamärgise olemasolu peab tagama hoone omanik.

Lühidalt hoonete energiamärgise väljastamisest

1. jaanuarist 2009 juurutatava hoone energiamärgise kõige olulisemaks eesmärgiks on pakkuda hoone või korterite ostjatele või üürijatele teavet hoone olukorrale energiatarbimise seisukohalt. Energiamärgised pakuvad teavet hoone energiakasutuse kohta võrreldest teiste samaväärsete hoonetega ja loetlevad meetmeid, mida oleks hoones otstarbekas energia kokkuhoiuks rakendada. Energiamärgis kajastab energiakasutust hoones, mida vajatakse hoone kütmiseks, jahutamiseks, vee soojendamiseks, ventilatsiooniks, valgustamiseks ja elektriseadmetes. 

Energiamärgiste väljastamise õiguslikuks aluseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2008 määrus nr 107 “Energiamärgise vorm ja väljastamise kord”. Määrus on avaldatud Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13094120.

Samuti on määrus ja selle seletuskiri on kättesaadavad alljärgnevatel linkidel:

Energiamärgiste väljastamisega võivad Eestis tegeleda “Ehitusseaduse” nõuetele vastavad ettevõtjad. Vastavalt “Ehitusseadusele” võivad energiamärgiseid väljastada:

  • hoonete energiamärgiseid väljastavad ettevõtted;
  • energiaauditeid teostavad ettevõtjad;
  • ehitiste ekspertiise teostavad ettevõtjad (kuni 01.01.2010).

Projekteeritavatele hoonetele väljastavad energiamärgiseid “Ehitusseaduse” nõuetele vastavad projekteerimisettevõtjad.

Kõigi eelpool nimetatud ettevõtjate kontaktandmeid on võimalik leida Majandustegevuse registrist http://mtr.mkm.ee. Märgiste väljastajate andmeid on võimalik Majandustegevuse registrist leida otsingu abil. Valides registri avalehe vasakul küljel paikenvast menüüst ‘Otsingud’ alamenüü ‘Ettevõtja otsing’ ja valides teid huvitava ettevõtja tegevusala (‘Hoonete energiamärgis’, ‘Hoonete energiaaudit’ või ‘Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiisi tegemine’) kuvataksegi kõik ettevõtjad, kes vastaval tegevusalal tegutsevad.

Energiamärgis olemasolevale hoonele koosneb neljast osast. Energiamärgise tiitelleheks olevas esimeses osas antakse kõige olulisem info hoone kohta, st andmed hoone kohta, andmed hoone kaalutud energia erikasutuse ja energiaklassi kohta ning teave energiamärgise väljastaja kohta. Energiamärgise teises osas annab energiamärgise väljastaja soovitused, milliseid enerigasäästu meetmeid oleks hoones põhjendatud kasutusele võtta, samuti paikneb sellel hoone foto ja märgitakse märkused. Märkused lisatakse eelkõige juhul kui hoone puhul ilmneb asjaolusid, mis võivad olulisel määral kaalutud energiaerikasutust ja energiaklassi mõjutada (näiteks tavapärasest erinev sisekliima, hoone osalises kasutuses, hoone pole pidevalt kasutuses).

Energiamärgise kolmas ja neljas osa iseloomustavad märgise väljastamise protseduuri. Kolmandas osas antakse algandmed, mida märgise väljastamisel kasutatakse, neljandas osas näidatakse arvutuskäik, mille põhjal hoone energiaklass saadakse.

Kehtiv Eesti seadusandlus ei takista tehingute läbiviimist olukorras, kus müüja ei ole ostja ees energiamärgise esitamise nõuet täitnud. Samuti ei näe seadus ette hetkel ühtegi sanktsiooni tehingu osapooltele energiamärgise puudumise tõttu. Energiamärgise puudumine tehingu juures võib olla riskiks pigem ostjale: kui tarbija ei ole märgise vastu huvi tundnud, aga hiljem hakkab aru saama, et energiaarved on üle mõistuse suured, on võimalused tehingu vaidlustamiseks energiakasutuse aspektidest nähtavasti piiratumad.