Kunagi küsis üks arhitekt, milline terrassimaterjal on talvel kõige vähem libe. Ühest firmast sain üpris toreda vastuse: „Iga materjal on talvel libe, aga puidu peal on pehmem kukkuda“. Loomulikult on puidu valikuks olulisemaidki põhjuseid, eelkõige see, et puidu kasutamine alternatiivsete materjalide asemel säästab keskkonda. Samuti sobitub puit hästi ümbritsevasse keskkonda, olgu tegemist linliku tehiskeskkonna või looduslähedasema maapiirkonnaga. Puit on hea terrassimaterjal ka seepärast, et talub hästi nii talvist külma kui suvist sooja, erinevalt näiteks puitplastkomposiitidest, mida on Eestiski pakkuma hakatud ja millele ei külm ega kuum eriti meele järgi ei ole.

näiteks puitplastkomposiitidest, mida on Eestiski pakkuma hakatud ja millele ei külm ega kuum eriti meele järgi ei ole.

Puitplastkomposiit saadakse plastiosakeste ja puidukiudude segamisel ja on nii välimuselt kui omadustelt pigem plast.

Terrassipuit peaks olema kas immutatud puit, termopuit või siberi lehis ja lisaks tuleks materjal ka õlitada. Õli imbub puitu ja muudab selle mingil määral niiskust tõrjuvaks. Sellegipoolest oleks parem otsest pinnasekontakti vältida ja teha terrassile vundament. Vundament võib olla lihtne postvundament, oluline, eriti juhul, kui terrass kinnitatakse maja külge, on see, et vundament oleks piisavalt sügaval vältimaks külmakerkeid. Vundamendi rajamise ja muude ehitusvõtete kohta saab täpsemalt vaadata Puuinfo kodulehelt voldikust Terrass.

Maja külge ehitatud postvundamendil terrass.

Kui otsustate terrassi teha maapinnaga samas tasapinnas, tuleb kasvupinnas ikkagi eemaldada ja rajada alus, mis on piisavalt stabiilne. Parim oleks muidugi rajada külmumissügavusest allapoole ulatuv (post)vundament ja kinnitada terrassi alusraam selle külge, aga ilmselt on võimalikud ka lihtsamad lahendused liivapadja, kergkruusa jmt näol.

Murusse sulanduv terrass.

Terrassilaudade alusraamile kinnitamiseks tuleks kasutada spetsiaalseid terrassikruve, kruvid peavad olema piisavalt korrosioonikindla pinnakattega või roostevabast materjalist. Tavaliselt reguleeritakse akutrelli pöördemoment liialt suureks ja kruvipead süvistatakse liiga sügavale puitu. Tekkivasse auku hakkab kogunema vesi ja praht ning pehkimisoht suureneb. Parem oleks kruvid kinnitada altpoolt, tehes laudadest kilbid, aga sageli on see üsna tülikas ja vahel võimatugi. Sellest murest vabastab spetsiaalsete kinnitusklambrite kasutamine, klambri jaoks on laua servas soon. Klamber toimib ühtlasi distantsklotsina, tagades laudade vahel lõtku, mis ei tohiks olla alla 5 millimeetri. Terrassilaudade pikkuses jätkamine peab toimuma alusprussi kohal ja seal tuleks kruviaugud kindlasti ette puurida, sest augud jäävad paratamatult üsna laudade otste lähedale. Abi on ka alusprussi külge lisaklotsi naelutamisest, et suurendada tugipinda laudade jätkukohas.

Kruvid on liiga sügavale sisse keeratud, samuti on osa neist laua otsale liiga lähedal.

Pruuniks toonitud immutusega terrassilaudade kinnitus klambrite abil.

Tavaliselt on terrassilauad 28 millimeetri paksused ja arvestades seda, et lauad on sageli niisked ning sellega on nende tugevus langenud, peaks tugiprusside samm olema ehituses tavalise 60 cm asemel 40 (50) cm. Immutatud puidu kasutamisel tuleks varuda ka nn. otsaimmutusvahendit ja pintseldada kõik mõõtu saagimisel tekkinud pinnad sellega hoolikalt üle.

Terrass on toa laiendus õue ja võib olla ülejäänud majaga samal vundamendil või alusraamil.

Künkanõlval oleva maja puhul loovad terrassid vajalikud horisontaalpinnad ja säästavad tallamisõrna taimestikku.

Uue maja puhul ehitatakse terrassid tavaliselt sellega koos, terrassi lisamine juba olemasolevale majale on aga jõukohane ka paljudele majaomanikele endile.

Märt Riistop
Puitehituse klaster/Puuinfo