Menüü

Kodu otse tehasest!

Sai tubasele tööle. Nii olevat vanasti olnud kombeks öelda, kui keegi parema ameti peale sai. Ehituses tähistab tubane töö mitte ainult tööliste paremaid töötingimusi, töö siseruumides tähendab ka kõrgemat ehituskvaliteeti.

Parem ehituskvaliteet tuleneb nii sellest, et vihm ei pääse detaile märjaks kastma kui ka sellest, et kõik liited on korralikult läbi mõeldud ja nende teostamise korrektsust kontrollitakse. Viimane asjaolu on tõenäoliselt isegi olulisem, kahjuks tuleb tihti ette, et maju ehitatakse korraliku projektita ja ehitusjärelevalvegi on sageli sama hästi kui olematu. Tehasemajade maine ei ole Eestis siiski eriti hea, tavaliselt tuuakse tehasemajast loobumise põhjuseks soov vältida majade ühetaolisust. Soov on igati mõistetav, ainult et selle täitumine või mittetäitumine ei ole kuidagi seotud sellega, kas põhiosa tööst tehakse tehases või ehitusplatsil. Kasutatav tehnoloogia on sedavõrd paindlik, et individuaallahenduste teostamine ei lisa hinnale kuigi oluliselt.

Kõige lihtsam variant tehasemaju kujutab endast mõõtu järgatud prussidest koosnevat karkassikomplekti. Siiski ei ole asi nii primitiivne kui esmapilgul tunduda võib. Arhitekti kavandi alusel koostatakse arvutis hoone tööprojekt, teostatakse tugevusarvutused ning saadakse iga üksiku prussijupi tööjoonised, mis sisestatakse tööd teostavasse masinasse. Masina võimalused on seejuures kaugelt suuremad kui lihtsalt mõõtu järkamine, detailide liitmiseks saab kasutada näiteks kalasabatappi, freesida iga prussiotsa jaoks kinnituspesa jpm. Masin markeerib iga üksiku detaili ja kogu maja kohta antakse kaasa montaažijoonis, mille abil karkassi kokku panemine on üsna lihtne.

Kalasabatapiga liide on tugev ka ilma metallist kinnititeta

Kõik prussid on nummerdatud ja nende asukoht sisse freesitud pesaga täpselt määratud.

Levinuim meetod puidust tehasemajade tootmiseks on seina-, vahelae-, lae- jm paneelide valmistamine. Paneelid saab ehitusplatsil kiiresti kokku monteerida ja hoone jõuab katuse alla mõne päevaga. Põhimõtteliselt sarnaselt toimub töö ka betoonpaneelidega, aga puidul on siin palju eeliseid, mistõttu puit ongi tehasemajade peamine materjal. Kõigepealt ei vaja puit tootmiseks vormi, paneelide mõõdud ja kuju võivad iga paneeli puhul olla erinevad. Kui vaja, saab igasse paneeli paigaldada elektrijuhtmed või muud tarvikud, puurida vajalikud avad või freesida kanalid jpm. Paneele saab teha puitkarkasselementidena, spoonkihtpuidust või ristkihtpuidust. Vahel harva valmistatakse paneelid ka prusside lapiti kokkuliimimise teel nagu liimpuittalad. Kõigil juhtudel võib maja projekteerimine toimuda arvutis ja anda tulemuseks arvprogrammjuhtimisega (CNC) töötlemiskeskustele sobivad paneelide tööjoonised.

CNC pingi töölauale mahub terve majasein, sein lõigatakse täpsesse mõõtu, puuritakse vajalikud avad, freesitakse kanalid jmt.

Massiivpuidust majasein Sloveenia firma Riko Houses tehases. Järgneb välisviimistluse tegemine kas krohvimise või välisvoodrilaua paigaldamisena.

Nii massiivpuidust kui ka puitkarkasspaneelide valmistamistäpsus on sedavõrd suur, et puudub vajadus sobitamiseks või tasanduskihtideks. Londonisse üheksakordse ristkihtpuidust maja ehitanud inglise arhitekt Andrew Waugh ütles, et see oli esimene maja, kus fassaadipaneelide paigaldamiseks ei tulnud valada mingeid tasanduskihte. Vaja ei läinud ka tornkraanat, kord nädalas Austria KLH tehasest saabuvad detailid tõstis paika selleks päevaks kohale tellitud mobiilne roomikkraana.

Ristkihtpuidust paneelide kokku monteerimine on väga lihtne ja kiire, kasutatakse standardseid metallplaate, nurgikuid ja kruvisid.

Ristkihtpuidust paneelid võivad olla väga keeruka kujuga. Ehkki tegemist on tehase toodanguga, ei pruugi majas kahte ühesugust paneeli olla.

Kõige suuremal määral on ehitamine tehasesse üle viidud nn. moodul- ehk ruumilistest elementidest majade puhul. Mooduli suuruseks on sel puhul üks või mitu tuba ja need ehitatakse tehases praktiliselt valmis. Paika saavad kõik elektripaigaldised, pinnad viimistletakse, vannitoad plaaditakse jne. Ehitusplatsil jääb üle ainult moodulid üksteise kõrvale/peale tõsta ja ühendada.

Eesti Parim Puitehitis 2009, easy home tehasemajade moodulsüsteem (arhitekt Sten Ader). Liimpuidust karkassil moodulid tõstetakse postvundamendile ja maja ühendatakse kommunikatsioonidega.

Eestis toodab mahulistest moodulitest maju päris mitu firmat, aga nende toodang müüakse põhiliselt Eestist välja, seni on suurimaks turuks olnud Norra. Üldiselt peetakse mahulistest elementidest tehasemaju suhteliselt kõige kallimateks, oma osa lisab hinnale ka transport. Kvaliteedigarantii aga on pea sajaprotsendiline. Kokkuvõtteks võib öelda, et ehkki levinuim viis maju tehaseliselt toota on siiani tüüpmudelite kataloogide alusel, on kasutatav tehnoloogia muutunud sedavõrd paindlikuks, et kataloog on pigem abivahendiks, mis kirjeldab mõningaid populaarsemaid variante. Tootmisprotsessi sisendiks kõlbab sama hästi arhitekti ideekavand ja maja võib kataloogis kirjas olevaist täiesti erinev olla.

Alasniidu elurajoonis Tallinnas on puitkarkasselementidest tehasemajad.

Mühlweggi elurajooni tehasemajades Viinis on vaheseinad ja laed ristkihtpuidust, välisseinad aga puitkarkasselementidest.

Allikas Tehnikamaailma lisa Kodu ja Ehitus, veebruar 2010
Autor: Märt Riistop, Puuinfo projektijuht

Puit ja ehitusmaterjalid
Ülal