Menüü

Tuleohutusnormide järgimine on keeruline, kui puuduvad standardid

11.09.2017

Tuleohutusest rääkides on oluline meeles pidada, et vanemate majade puhul algab tulekahju reeglina kas lagunenud küttekoldest või vananenud elektrisüsteemist. Kõige enam tulekahjusid saab nii uutes kui vanemates hoonetes alguse aga hooletust kasutajast. Kaasaegsed hästi ehitatud majad peavad olema nendeks olukordadeks valmis.

Puitmaterjali ja puithoonete tulekindluse puhul on vajalik mõista, et puitu on võimalik tule eest kaitsta erinevate meetoditega. Hoone tuleohutus saavutatakse eelkõige pädevate sõlmede ning konstruktiivsete lahenduste kaudu, mis takistavad tule jõudmist konstruktsioonini ning selle edasi levikut.

Tuleohutuse tõendamine

Eesti puitmajasektor valmistab erinevat tüüpi palkmaju, mis oma eripära tõttu ei saa reeglina olla kõrgemad kui kaks korrust ning ka puitkarkasskonstruktsioonil element- ja moodulmaju, mille tehnoloogia ei sea enam ei kasutusotstarbe ega kõrguse osas piiranguid. Sõltuvalt hoone suurusest ning kasutusotstarbest määratletakse ka hoone tuleohutusklass ning sellest tulenevalt erinevate tulekaitsevahendite kasutamise vajadus ning ulatus. Majatootjal on tuleohutuse tõendamiseks mitmeid võimalusi – läbi katsetuste, arvutuslikult või välja töötatud standardlahenduste kaudu, mille tulepüsivus on juba eelnevalt tõendatud.

Eksportivad ettevõtted mõistavad järjest enam, et välisturgudel tegutsemiseks on vajalik vastata sealsetele normidele ja kehtivatele standarditele. Paljud Eesti puitmajatootjad on hetkel juba sertifitseerimisprotsessis ning Eesti puitmajaklastri ettevõtted on täna ühiselt taotlemas oma toodetele ETA-t ja CE sertifikaate. Tuleohutute lahenduste välja töötamise kontekstis on see igale ettevõttele väga vajalik toote täiustamise etapp, kuna sertifitseerimise käigus on vajalik tõendada ka valmistatavate hoonete tuleohutust. Investeeringud sertifitseerimisprotsessi on ettevõtete jaoks kindlasti märkimisväärsed, kuid just see tagab hoone usaldusväärse kvaliteedi ja nõutavad tuleohutuse lahendused ning seeläbi ka kindlustunde kliendile.

Puitehituse olukord Eestis

Eesti puitmajatehastes valmistatud toodangust 90% eksporditakse ning Eestisse jääb hinnanguliselt 34 miljoni euro väärtuses erineva kasutusotstarbega puitmaju aastas. Sellest omakorda ligi 1/3 on erinevat tüüpi aia-, suve- või saunamajad ning ülejäänud 2/3 ühepereelamud sh väikses mahus kortermajad. Arvestades Eesti eramu keskmiseks suuruseks 171 m2 ning keskmiseks ruutmeetri hinnaks 1000 € jääb Eesti puitmajatehastes toodetud elamutest Eestisse suurusjärgus 139 eramut aastas. Ülejäänud puidust eramud valmivad platsil ehitades.

Ka avalike hoonete ning kortermajade ehitamisel ei ole puitmaju tehases tootvad ettevõtted täna üldehitussektori ettevõtetega konkurentsivõimelised, sest platsil ehitades puuduvad püsikulud tootmishoonete ülalpidamiseks ning ehitamise kulusid ja materjalikasutust on ametkondadel keeruline kontrollida. Selle tulemusel on tehases toodetud puitmajade osakaal avaliku sektori hoonete mahust praktiliselt olematu kuna endiselt on töö tellimisel kõige olulisemaks kriteeriumiks hind, mitte kvaliteet.

Puitmajatootjate koostöö ametkondadega

Lähiajal on puitmajasektori edumeelsemate ettevõtete ning Sisekaitseakadeemia koostöös valmimas kuni 8-korruseliste puithoonete ehitamist toetav tuleohutute sõlmlahenduste juhendmaterjal. Sektori kõige pädevamate inseneride koostatud joonised puidust kõrghoonete tarinditest ning konstruktiivsetest lahendustest annab kvalitatiivse hüppe kogu sektorile ning muudab oluliselt lihtsamaks koostööd ettevõtete ja järelvalve vahel läbi mõlema osapoole tunnustatud lahenduste.

Ebakompetentseid ehitusobjekte ning tuleohutuslahendusi nii puitmajatööstuses kui kogu ehitussektoris aitab vähendada tõhusam ehitusobjektide järelvalve, panustamine tuleohututesse sõlmlahendustesse ning tihe koostöö ametkondadega. Omaniku ja tellija seisukohast on parim garantii tuleohutute lahenduste ja objekti tervikliku õnnestumise tagamiseks koostöö usaldusväärse ettevõttega ning loobumine odavaima hinna otsimisest.

Allikas: Eesti Puitmaja liit
Autor: Lauri Kivil, Eesti Puitmajaklastri juht

Puit ja ehitusmaterjalid
Ülal