Aastasadu on Eestimaal kõige tähtsamaks ehitusmaterjaliks olnud puit ja abimaterjalideks kivi, savi, õled jm. Kui väärikad rehielamud ja taluhäärberid kõnelevad endisaegade ehitusmeistrite ilumeelest, siis viimastel aastatel valminud silmapaistvad puitmajad kätkevad nii traditsioonilisele kui ka tänapäeva ehituskunstile iseloomulikke jooni. Arter tutvustab viit huvitavamat sel sajandil valminud projekti.

Julge ja omapärane vormikeel

Maja plaanides jäi sõelale idee metsaputukast, kes liigub mööda puudealust. Visuaalselt moodustub hoone kahest nn klotsist, mis on teineteisega risti, tsoneerides ümbritsevat krunti. Ühes klotsis paiknevad avatud, teises privaatruumid. «Putuka» pea – elutuba – on rajatud kõrge õhuruumiga, võimaldamaks üle puude latvade näha ka taevasina, tutvustab arhitekt Indrek Allmann.
Eri laiusega diagonaallaudist on töödeldud linaõli ja raudvitrioli lahusega. Voodrilauaga eksperimenteerimist pärjati konkursil «Eesti parim puitehitis» eripreemiaga.
Arhitekt Indrek Allmann
Pindala 265 m2
Valmis 2000. aastal

Õnnestunud lahendus

Puitu armastav arhitekt Karmo Tõra projekteeris oma perele armsa, kenasti ümbritsevasse keskkonda sulanduva elamise, mille ansamblisse kuuluvad maja, saun ja kasvuhoone. Metsatukka püstitatud ainulaadse ehitise kaarjas vormivõte sai alguse keset krunti kasvavast kahest männist ja soovist need alles jätta, selgitab autor. Kõik kokku mõjub läbimõeldud ja kauni tervikuna.
Maja pälvis konkursil «Parim puitehitis 2007» peapreemia.
Arhitekt Karmo Tõra
Pindala 230 m2
Valmis 2007. aastal

Tänapäevase ja traditsioonilise põiming

Põhjarannikul Neeme külas mere ja metsa vahele on rajatud käsitsi tahutud palkidest kalasaba-nurgatappidega kahekorruseline maja, mis esitleb muljetavaldavalt palgi kui traditsioonilise ehitusmaterjali ideed tänapäevasel moel, selgitavad arhitektid Tauno Aadma ja Laur Pihel. Laiade räästastega tagurpidi viilkatus kaitseb kõrget palkseina vee eest ja toetab maja kujundlikult. Välisseinu on viimistletud männitõrvaga toonitud linaõliga. Maja oli konkursi «Parim puitehitis 2007» nominent.
Arhitektid Tauno Aadma, Laur Pihel
Pindala 155 m2
Valmis 2007. aastal

Tunnustatud Aaviku elurajoon

Eesti parima puitehitise konkursil 2003. aastal anti Aaviku elurajoonile teine preemia. Möödunud aasta detsembris tuli meeldiv uudis Milanost, kus seekord sotsiaalehitusele keskendunud arhitektuurikonkursil Ugo Rivolta European Award jõudis koos 24 konkurendiga finaali ka Aaviku elurajoon. Ligi 7-hektarilise elurajooni hoonestusõiguse võitis 2001. aastal KMG Ehitus koostöös arhitektide Emil Urbeli ja Indrek Ermiga. Paari aasta pärast said tervikliku (teed, mänguväljakud jms) elurajooni asukad võtmed kätte. Aaviku majad on nelja värvi – ja sama tooni ei paikne kõrvuti. Majad on paigutatud ida-lääne suunas ja ühtepidi. Kasutatud on kuut tüüpprojekti, neid ilmestavad ühtemoodi aknad ja suured elutubade klaasseinad, igal krundil on väike privaatne aed. Hooned on puitpaneelehitised, mis on ehitusplatsil kaetud hööveldamata värvitud laudisega.
Arhitektid Emil Urbel, Indrek Erm
67 maja, kuut tüüpi ühe- ja kahekorruselised
Pindala 84–144 m2
Valmis 2003. aastal

Modernses võtmes arhetüüpne talumaja

Arhitekt Raul Vaiksoo projekteeris Indrek Saarele ja Ülle Lichtfeldile väga vahva moodsa maamaja Loobule. Piltlikult öeldes demonstreerib see laudkatusega rehetaret meenutav hoone julget puidukasutust nii eksterjööris kui ka interjööris. Mustad, valged ja puidukarva pinnad ja räästad, katuseviilud jt kõnekad detailid loovad erilise mulje. Näiteks rõdu kandvaid poste on «pikendatud» katuseräästani, mis nüüd mõjuvad pigem kujundus­elemendina jms. Hoone pärjati 2008. aastal Eesti parima puitehitise tiitliga.
Arhitekt Raul Vaiksoo
Pindala 204 m2
Valmis 2008. aastal

Allikas: Postimees