Maja, mis hingab!

Lohusalu eramu, mille rajamist kuukiri Oma Maja terve aasta jooksul jälgib, on kaubamärgi ThermoLog ökomaja. Soojapidav ja hingava konstruktsiooniga puitkarkasshoone kuulub oma energiatõhususe poolest klassi A. “Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori ekspertii­side põhjal on ThermoLogi ökomajad väik­se küttekuluga energiasäästlikud ehitised.

“Nad ületavad kehtivaid energiatõhususe nõu­deid,” kiidab OÜ Timbeco Woodhouse juhatu­se liige Siim Leisalu valmivat hoonet. “Standardsema soojajuhtivusteguri U väär­tus on kõigest 0,18 W/m2K. Veelgi energiatõhusama maja soovi korral saab valida 0,11 W/m2K soojajuhtivusega seinad ja muud konstrukt­sioonid,” nendib ta.

Hoone soojapidavuse tagavad puitkiudsoojustus, piisavalt paks kahe risti asetseva soojustuskihiga külmasildadeta konstruktsioon ning ilmastiku- ja tuulekindel vuugivaba soonühendusega puitkiud-tuuletõkkeplaat. Liigse niiskuse seina sattumist ja õhu liikumist takis­tab intelligentne ehituspaber koos spetsiaalse­te tihendusteipidega. Loomulik ventilatsioon: talvel soe, suvel ja­he. “Puitkiudsoojustus hoiab talvel hästi soo­ja, kuid palaval suvepäeval on tänu suurele soojamahtuvusele hoones hea jahe mikroklii­ma. Liigse palavuse suudab puitkiudsoojustus terve päeva (10-12 tundi) siseruumidest eemal hoida,” lausub Leisalu. Temperatuuri jahenemisel vabastab see päeva jooksul salvestatud soo­juse ning tagab niimoodi stabiilse mikroklii­ma ööpäev läbi.

Tänu valitud materjalidele ja õhutihedusele on Lohusalu eramu üle kolme korra parema soojapidavusega kui näiteks 202 mm liimpalkidest palkmaja. Stabiilne õhuniiskus tuleb saavutada igal aastaajal. Hoonel on hingav sein tänu konst­ruktsioonis kasutatavale puitkiudsoojustusele ning spetsiaalsele õhu- ja aurutõkkesüsteemile, mis tagab niiskusliikuvuse, kuid on sa­mas õhutihe. Õhu-ja aurutõkkepaber kaitseb talvel konst­ruktsioone niiskumise eest, suvel aga laseb konstruktsioonidesse sattunud niiskusel kui­vada. Materjalide hügroskoopsus ehk niiskusimavus võimaldab siduda õhust üleliigse niis­kuse ja puuduse korral selle sinna tagasi juh­tida.

Aastaaegadel, kui niiskustase on kõige suu­rem, imavad hoone seinad analoogselt palksei­naga endasse niiskuse nii väljast- kui ka seest­poolt. Seetõttu on siseruumides stabiilne õhu­niiskus. “Kui hoone on ehitatud materjalidest, mis ei eralda vajadusel niiskust, või kui seinad on kae­tud kilekattega, põhjustab kuiv õhk majaelani­kele ebamugavust, eelkõige neile, kel esineb al­lergiat,” ütleb Siim Leisalu. Ideaalse sisekliima juurde kuulub stabiilne õhuniiskus. Eesti standardi järgi peaks hoo­ne õhuniiskus jääma 40-60% vahele. Et stabiil­sust saavutada, on vaja seina konstruktsioo­nides kasutada materjale, mis suudavad hästi niiskust siduda.

Lohusalu maja puhul kasutatav puitkiudvill suudab niiskust siduda 20% (10 l/m3) mahukaa­lust. Seda võib kindlasti lugeda väga heaks tu­lemuseks. Õhupidavuse kontroll blower-door-testiga. Õhu liikumisest tingitud vi­gade vältimiseks tuleb maja ehitades pärast õhu- ja aurutõkke ning enne sisevooderduse paigaldamist õhupidavust kontrollida ehk soorita­da blower-door-test. Siis saab avastatud õhulekkeid veel pa­randada. Rõhutest toimub rõhu eri­nevuse meetodil nn blower-door’i abil, millega tekitatak­se ukse- või aknaavasse pai­galdatud ventilaatori abil hoo­nes ala- või ülerõhk 50 Pa. See­järel mõõdetakse, mitu kor­da kogu ruumi õhk ühe tunni jooksul vahetub. Lubatud õhu­vahetus on 3/h, passiivmajadel aga 0,6/h. Erinevalt termokaamerast saab blower-door-testi teha igal aastaajal.

Tasub teada – Kuidas saavutatakse Lohusalu maja õhupidavus?

Õhutõkkepaberi teipimine  – Pro Clima DB õhu- ja aurutõkkepaber keeratakse karkas­si ühenduskohas üle puitkarkassi servade ning kleebitak­se loodusliku lateksi põhise karkassi külge, mis hoiab ära õhu liikumise karkassi ja paberi ühenduskohtades.
Avatäidete tihendamine – Kõik avatäited tihendatakse spetsiaalse teibiga, mis vä­listab tuule ja õhu pääsemi­se läbi avatäite ja konstrukt­siooni liitekoha. Õhutõkkepaberi paanid paigaldatak­se ülekattega ning kõik üle-katted teibitakse väga hoo­likalt kinni. Õhutõkkepaberi paanide omavaheline teipimine välistab õhu pääsemise konstruktsioonidesse õhu­tõkkepaberi ühenduskohta­de kaudu.
Katuse väljaviikude iso­leerimine – Korstnate ja muude ventilatsiooniseadmete väljaviigud konstruktsioonidest iso­leeritakse teipide abil õhu­kindlaks.
Seinte väljaviikude iso­leerimine – Pro Clima teipidega isoleeri­takse kõik majast välja mine­vad kommunikatsiooniühen­dused (elektrijuhtmed, vee-torustik), vältimaks õhu pää­semist konstruktsioonidesse.
Konstruktsioonide ühen­duskohtade tihendamine – Omavahel tihendatakse tei­pide abil nii seina, katuslae kui ka vahelae õhu- ja auru-tõkkesüsteemide ühendus­kohad. See tagab nende õhupidavuse.
Välispiirete tuulekindlus – Välisseintes kasutatav soonühendusega tuuletõkkeplaat tagab välisseina tuulepidavuse. Katuslae ja seina liitekohad ühendatakse omavahel spetsiaalse teibi abil, mille tu­lemusena on takistatud õhu ja tuule sattumine konstrukt­sioonidesse liitekohtadest.

Allikas: Delovõje Vedomosti (erileht), Kadri Tamm