Päringuvorm on tühi
Koduaeda ise terrassi ehitamine on võrdlemisi lihtne ja odav, vaja on elementaarseid ning kättesaadavaid ehitusmaterjale ning vaba nädalavahetust.
Terrassi ehitamiseks on kõige tavapärasem ja kättesaadavam materjal traditsiooniline männi- või kuusepuit. Saadaval on ka Aafrikast pärit puitmaterjale, mis paistavad silma ilu ja vastupidavusega kui ka kõrgema hinnaga. Väliterrassi ehitusel kasutatav puitmaterjal peab kindlasti olema ilmastikukindel – immutatud või kuumtöödeldud ning rihveldatud ehk soonilise pinnaga. Harilik töötlemata laud mädaneb välitingimustes mõne aastaga ning laua sile tekstuur muutub vihmaga eluohtlikult libedaks.
Immutatud või kuumtöödeldud laud
Immutatud puitmaterjali tunneb ära roheka, vahest ka pruuni värvitooni järgi. Puitu töödeldakse vaakumkambris, kus loodusliku koostisega immutusvedelik imendub sügavale puidu kiudude vahele. Immutatud puidu roheline värv on ilus, kuid paari aastaga muutub see paratamatult hallikamaks. Igasuguse puidu eluiga ja välimust aitab pikendada kord aastas lina- või tõrvaõliga katmine. Ehitamisel tuleb õliga kindlasti ilmastikukindlaks töödelda ka laudade saetud otsad.
Kuumtöödeldud terrassilauad on käinud läbi spetsiaalse termoahju paarisaja kraadisest kuumusest, mis sulgeb puidu poorid ning teeb materjali vastupidavaks. Kuumtöödeldud puit peab immutatud puidust kordades kauem vastu – kuni kolmkümmend aastat – kuid maksab ka rohkem. Kuumtöödeldud puidu tunneb ära pruunika värvi järgi, kuid alati tasub seda ehituspoe konsultandiga täpsustada.
Lisaks kodumaisele männi- ja kuusepuidule võib terrassi meisterdada ka eksootilistest Aafrika päritolu Ipe või Massaranduba puidust. Nende puitude kvaliteeti ja tugevust näitab juba mass, mis on männi- või kuusepuu kaalust kaks korda suurem. Silmapaistvalt ilusa mustriga Aafrika puidud peavad vastu aastakümneid. Miinuseks võib pidada nende kallist hinda. Kui terrassi pind pole väga suur, siis tasub eksklusiivsemat materjali kindlasti kaaluda.
Alla 20-ruutmeetrise terrassi ehituseks luba vaja pole
Üldiselt on terrassi ehitamine suhteliselt lihtne ja inimene, kes vähegi kodus ehitustöödega kokku on puutunud saab sellega hakkama. Alla 20-ruutmeetrise terrassi ehituseks kuskilt eriluba hankida pole tarvis. Teine lugu on aga näiteks ridaelamus, kus enda tegemised peab naabriga kooskõlastama.
Kuna Eesti kliima ei soosi terrassi rajamist otse maapinnale, siis tuleb tööd alustada vundamendi ehitamisest. Liivasele pinnale on kõige lihtsam ehitada fiboplokkidest või betoonist valatud alus. Savise pinnase puhul ja kui terrass kinnitub maja külge peab maapinna külmumispiirist (1,2m) sügavamale paigaldama tugipostid. Tugipostiks sobib pea igasugune plastikust (ventilatsiooni, drenaaži) toru, mida betooniga täita.
Kõige mugavam on valamisel kasutada valmis betooni, mida on palju lihtsam ise kas labida, segumasina või mikseriga kokku segada kui osta tsementi ja liiva ning hakata siis sobivat konsistentsi kombineerima. Vundamendi peale tuleb ehitada prussidest tugiraamistik koos vahetaladega, kuhu pealise lauad kinnitada. Sarnaselt terrassilaudadega peavad ka vahetalad ehk roovid olema immutatud puidust. Pigem tasub alusraamistik teha tihedam, et põrand ei hakkaks läbi vajuma. Vundamendi pealisehituse puhul peab kindlasti jälgima, et terrassi puitosad mingil juhul vastu maapinda ei puutuks ning igalt poolt käiks õhk läbi. Ka raamistiku alt. Muidu hakkab rõdu niiskuse toimel kiiresti mädanema.
Edasi saab jätkata juba terrassilaudade paigaldamisega. Siinkohal tasub silmas pidada, et suurema terrassi puhul laudu jätkates jääksid jätkukohad erinevatesse kohtadesse – muidu jääb jätkatud osa inetult silma paistma. Kruvidena on kõige mugavam kasutada torx ehk tähtpeaga terrassikruvisid, mis peavad niiskusele vastu ja ei hakka roostetama.
Kinnitamisel tuleb jälgida, et kruvisid mitte liiga laua otstesse lasta. Laua otsa võiks jääda 2-3 sentimeetrit ruumi, muidu võib puit kruvides lõhki minna. Terrassilaudasid ei tohi päris külg-külje kõrvale kokku asetada, sest puit «mängib» niiskuse toimel. Optimaalne vahe on 5-10 millimeetrit.
Ilus UV-kaitsega katus
Soovi korral võib terrassile ehitada ka katuse, mis laseb nautida sõpradega kohvi joomist või lõunat värskes õhus ka vihmasel ajal. Kui otsite püsivat, ilusat ja kergesti kokkupandavat katust oma terrassile, siis sobivaks materjalivalikuks on mitmekordsete seintega polükarbonaadist lehed. See pika kasutuseaga ilmastiku-, temperatuuri-, löögi- ja rahekindel kõrgetehnoloogiline materjal on täiendava kaitsekattega, mis kaitseb ka UV-kiirguse eest.
Polükarbonaadist tehtud terrassikatuse aluskonstruktsiooni võib ehitada puidust või metallist, siinkohal pidage aga meeles, et paigaldusel kasutatav liim peab olema deformatsioonivaba. Puidust aluskonstruktsiooni immutusvahendil laske täielikult kuivada. Sarikate pinnad värvige valgeks või katke alumiiniumfooliumiga, et hoida ära soojuse akumulatsiooni ja liigsest kuumusest tingitud deformatsiooni.
Kui kardate, et polükarbonaadist lehed ei sobi teie maja- ja aiastiiliga, siis muretsemiseks pole põhjust: ka sellist terrassikatust on võimalik muuta välimuselt kaunimaks, sest saadaval on erinevaid dekoratiivseid klambritega kinnitatavaid katteid. Täpsemad paigaldusjuhised antakse koos ostetud materjaliga kaasa ning neid tähelepanelikult jälgides on tulemuseks vastupidav ja ilus terrassikatus, millele on garanteeritud pikk iga.
Allikas: Postimees.ee
