Küllap on nii mõnigi kodune remonditöö edasi lükatud hirmust kõikjale tungiva pahtlitolmu ees. Sellest nuhtlusest pääsemiseks või selle vähendamiseks on lihtne viis: puidu kasutamine kipsplaadi või krohvi asemel.

Täiesti hooldusvaba pole muidugi mitte mingi materjal, puitpindade hooldamine on aga märksa lihtsam ja ei vaja korduvat pahteldamist ning lihvimist. Puitmaterjali ruutmeetrihind on muidugi kõrgem kui kipsplaadil, kuid tihtipeale ei vaja puitmaterjal enam mingit viimistlust ning paigaldamine on lihtne, mugav ja odav.

Lisaks on puidul suur eelis võime näol toimida niiskuspuhvrina. Ruumi õhuniiskuse tõustes neeldub osa niiskusest puidus ja saab sealt jälle vabaneda, kui õhuniiskus jälle langema hakkab, näiteks päevasel ajal magamistoas. Tegelikult oleks vist isegi õige puidu seda omadust käsitleda mitte lisaboonusena, vaid peamise eelisena. Samuti ei kogu puitpinnad staatilist elektrit ja puidu halva soojusjuhtivuse tõttu ei pea ruumiõhu temperatuuri tõstmiseks seina kogu paksuses soojemaks kütma. Viimane omadus on eriti oluline näiteks talvisel ajal suusaonni saabudes või suvekodus sügistalvist nädalalõppu veetes.

Paar numbrit tagasi oli Kodu ja Ehituse artiklis lugeda Ludeschi keskusehoonest, kus puitsisevooder oli peensaetud ja viimistlemata pinnaga. Sellisel kujul on puidu toimivus niiskuspuhvrina kindlasti parim, kuid õhukesekihilised lasuurvärvid, vesialusel lakid ja vahatamine on veeauru poolt väga hästi läbitavad ega mõjuta oluliselt puidu häid omadusi. Mingit pinnaviimistlust julgeks siiski soovitada, nii väheneb oluliselt pindade määrdumise ja pleekimise oht. Pindade määrdumine on ohuks mitte ainult puidu puhul ja viimistletud pinnaga puit on paljudest teistest materjalidest kergemini puhastatav, sobides näiteks määrdumisohtlike tsoonide kaitseks, vt. foto.

Puitvooder katab ainult voodi ümbrust ja kaitseb seina määrdumise eest, voodri ülaserva on kinnitatud käepärane riiul.

Väärikas interjöör ühegi pahteldamist vajava pinnata. Liimpalkseina asemel võib vabalt olla laiem sisevoodrilaud.

Oks on puidu õis, aga samuti nagu on peaaegu kadunud lillelised tapeedid, on harva näha ka puidust siseviimistlust. Ilmselt on kuskil mälusopis kummitamas veneaegsed sauna eesruumid oma okslike seintega, kuid ilmaaegu, kaasaegsed puitmaterjalid on hoopis teise kvaliteediga. Soovi korral on võimalik osta täiesti oksavaba materjali, see aga ei ole sageli vajalik, sest mõõdukas koguses terved oksad võivad ruumis päris hästi mõjuda. Seda tõestab näiteks ristkihtpuidu populaarsuse kiire tõus ka sellistes rakendustes, kus ristkihtpuidust seina sisepind või lagi nähtavaks jäetakse.

Lasteaed Stavangeris. Ristkihtpuidust sisesein ja liimpuidust talad ei ole kaugeltki oksavabad, kuid sobivad hästi pisut tehnitsitliku ja värvika sisekujundusega.
Väiksemates ruumides võivad oksad siiski häirida, kuid seal aitab ühtlasemat muljet saavutada lasuurvärvi kasutamine. Hele lasuurvärv peidab kontrastid, jättes puidu tekstuuri siiski tajutavaks.

Magamistuba liimitud palgist majas, lasuurvärv teeb toa pea sama heledaks kui valgeks värvitud kipsplaat, pind on aga palju huvitavam.

Sisevoodrilaudu müüakse Eestis peamiselt viimistlemata pinnaga, lihvimine enne pinna viimistlemist ei ole vajalik. Mõned firmad müüvad tavalise või valge lakiga viimistletud laudu, tellida saab ka värvimist, lakkimist, peitsimist, vahatamist koos poleerimisega ja töötlust, mida miskipärast vanutamiseks on hakatud nimetama. Vanutatud vildiga siiski tegemist ei ole, jutt on puidule vana ja reljeefseks kulunud ilme andmisest pinna harjamise teel.Nii võikski minu meelest öelda: harjatud pinnaga sise- või välisvoodrilaud.

Harjatud pinnaga termopuidust sisevoodrilaud, valge lakiga laud laes ja kahe tooniga peitsitud vineer seinal. Peits toob tekstuuri välja isegi kasevineeri muidu üksluisevõitu pinnal.

Vast kõige uuem ja seni tundmatum sisevoodrilaud ehk siseviimistluspaneel on Effex, mida valmistatakse sõrmjätkatud männi liimpuidust ja mis seetõttu on täiesti oksavaba. Võimalik on tellida erinevaid viimistlusvariante ja materjal ei vaja mingit täiendavat töötlust. Kuna lauad on üsna laiad, 200 mm, on seinale kinnitamine kiire ja otsatapi olemasolu tõttu on kaod minimaalsed.

Effex paneeliga kaetud sein.

Plaatmaterjalidest on siseviimistluses kõige levinum vineer, ehkki mitmesugused pealistatud puitkiudplaadi variandid vääriksid ilmselt senisest enam kasutamist. Kuna okaspuuvineeri Eestis ei toodeta, siis on üldlevinud kasevineeri kasutamine, ehkki okaspuuvineer on märksa värvikama tekstuuriga. Kuna suurte vineertahvlite servade liitmine nii, et liide on absoluutselt sirge ja tihe, on pea võimatu, siis jäetakse tahvlite vahele enamasti vuuk või kaetakse liide katteliistuga.

Vineeritahvlid on kinnitatud roovitusele, mille pind on vuugikohtades mustaks värvitud. Kontrastsed vuugid ja erineva suurusega tahvlid võimaldavad pinda liigendada.

Osa liiteid on vuugiga, osa katteliistuga.

Puit sobib ka niisketesse ruumidesse, valida tuleks siiski termopuit, tiikpuu vmt. ja sobiv pinnaviimistlus.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et puitpõrandate teema jätsin vaatluse alt välja täiesti teadlikult. Puit on põranda materjalina niigi üpris populaarne ja see teema vajab variantide rohkuse tõttu eraldi käsitlemist.

Märt Riistop
Puitehituse klaster/Puuinfo