Lehis – suurepärane ehitusmaterjal

Puidu kasutusvaldkond on tänapäeval väga lai ja ehitamiseks on seda kasutatud juba aegade algusest saati. Puit on kergesti töödeldav, rohkeid võimalusi pakkuv ja vastupidav ehitusmaterjal. Alati on ehitajat ja peremeest vaevanud küsimus, et kas ehitis püsib ikka piisavalt kaua.

Kui puitkonstruktsioon on niiskuse eest kaitstud, ei ole puidu püsivusele midagi ette heita – puit kestab siis sajandeid. Sageli on puit aga asendamatu ehitusmaterjal ka rasketes tingimustes ehk kohtades, mis on väliskeskkonna mõjude eest täiesti kaitsmata. Sellised ehitised on näiteks aiad, tarad, terrassid, lehtlad, sillad, sadamarajatised, erinevad piirded ja nii edasi. Kuna rohke vesi on üks suuremaid puidu vaenlasi, vähendab liigniiskus märgatavalt puidu eluiga.

Puidu vastupidavust on püütud pikendada mitmeti. Tänu kaasaegsele teadusele ja tehnoloogiale on täna võimalik igast puiduga kauplevast poest osta näiteks sügavimmutatud puitmaterjale. Immutatud puidu eluiga on kuni 10 korda pikem kui immutamata materjalil samades oludes. Seega on immutatud puidu kasutamine välitingimustes ja niiskes keskkonnas igati õigustatud. Mida teha aga siis, kui immutatud puitu ei taheta või veel halvem, ei lubata kasutada? Põhjused töödeldud puidust keeldumiseks võivad olla erinevad. Mõnikord ei sobi immutatud materjali välimus, teinekord on eesmärgiks võimalikult looduslike ja keskkonnasäästlike materjalide kasutamine. Sellisel juhul soovitan kaaluda lehisepuidu kasutamisvõimalusi, kuna lehis on looduslikult ehk töötlemata kujul sama vastupidav kui sügavimmutatud materjal.

Lehis

Lehis on sirge, kõrge, hõreda võra, pikkade okste ning väga suure vaigusisaldusega okaspuu. Lehised moodustavad põhjapoolkera parasvöötmes suuri metsamassiive. Mitmed liigid on suure majandusliku tähtsusega. Koos hübriidliikidega on lehistest eraldatud kokku umbes kakskümmend liiki. Puhtaid liike on kümme. Neist Euroopa keskosas kasvab üks liik, Siberis ja Euroopa kirdeosas kaks liiki, Himaalajas ja Edela – Hiinas kolm liiki, Jaapanis üks liik ja Põhja – Ameerikas kolm liiki. Lehistest kolm liiki – Siberi, Gmelini ja Ameerika lehis on hiiglasuurte areaalidega, kus kasvutingimused ja morfoloogilised tunnused seetõttu küllaltki palju varieeruvad. Eestis on lehis võõrpuuliik. Kasvatatakse kuut erinevat liiki, lisaks hübriidliigid.

Lehise omadused

Omaduste poolest on lehise puit kõva ja tugev. Tihedus niiskuse juures 500 – 800 kg / m3 on 15 %. Puidukiud on jämedad ja puit ise on vaigurohke, mistõttu ka vastupidav ilmastikule ja mädanemisele. Lehise puit, nagu ka männi puit moodustub heledast maltspuidust, mis koosneb elusatest rakkudest ja omab toitainete transportimise funktsiooni ning tumedamast lülipuidust, mis on tugevam ja omab toefunktsiooni. Sealjuures on lülipuit oluliselt mädanemiskindlam kui maltspuit. Lehisel hakkab lülipuit tekkima juba kümne kuni viieteistkümne aasta vanuselt ja nii moodustub raieküpse puu tüvi põhiliselt lülipuidust. Nii tagavadki lehisepuidu püsivuse suur lülipuidu osakaal, suur tihedus ja puidu vaigusus. Mädanemiskindluse poolest kuulub lehis koos ebatsuuga, hiigelelupuu ja jugapuuga okaspuude hulgas esimesse rühma. Kuused, nulud ja enamus männiliike kuuluvad väiksema mädanemiskindlusega liikide rühma.

Kasutamine

Lehise puitu kasutatakse just seal, kus keskkonna- ja tervishoiutingimuste tõttu on immutatud puidu kasutamine piiratud, aga materjal peab taluma niiskust. Puidu kõvaduse tõttu saab lehisest häid terrassilaudu ja trepiastmeid. Ammustest aegadest saati on lehist kasutatud laeva- ja paadiehituses. Värvika ja huvitava puidu tõttu on teda kasutatud ka siseviimistluses seinakattematerjalina. Lehisepuit sobib ka mujale, näiteks välisvoodriks. Siinkohal tasub mainida, et lehis vananeb väga soliidselt!

Näiteks on St Peterburis Talvepalee aknaraamid Siberi lehisest. Vene laevatööstuses eelistati Siberi lehist teistele puuliikidele, samuti on kasutatud lehist rohkesti ehituses. Antiik – Roomas kasutati Euroopa lehise puitu amfiteatrite ehitamisel ja keskaegne Veneetsia rajati Euroopa lehisest vaiadele. Poolas on kasutatud lehise puitu rohkesti ehituseks, kus hooned on pidanud vastu üle neljasaja aasta. Eestis seni kasutatud ja täna puiduturul liikuv lehis on reeglina Siberi lehis ja pärit Venemaalt.

Eestis on lehisepuit kasutamist leidnud suhteliselt vähe. Üheks põhjuseks on kindlasti info vähesus, mis puudutab lehise omadusi. Samuti on kaubanduses saadaoleva lehisepuidu valik kesine. Samas on aga lehis oma omaduste poolest ära teeninud kõrgendatud lugupidamise ja tähelepanu. Puumarket, koostöös oma tarnijatega, on agaralt asunud likvideerima lehisepuidu puudumist poeriiulitelt ja tänaseks on meie ladudes olemas valik ehituses kasutatavat lehisepuitu. Tulge tutvuma!