Kas maakera leiab homses hädas abi puidust? Puidupäeva arhitektuurikonverentsil kõneldut vaeb Märt Riistop Puuinfost. Puit – homse elukeskkonna võti -oli Tallinnas 26. novembril toimunud puitarhitektuuri konverentsi motoks nagu kahel eelmiselgi aastal. Puidukasutuse olulisusest kliimamuutuste pidurdamisel räägiti peaaegu kõigis ettekannetes, ent tähtsamaks osaks olid siiski näited sellest, kui kõrgtehnoloogiline ja innovatiivne võib puidukasutus olla.

Seitsmendal puitarhitektuurikonkursil võidutses moodulmaja.pdf – Lae artikkel alla
Puit – homse elukeskkonna võti.pdf – Lae artikkel alla

Konverentsi kuulsaim esineja, Austria arhitekt Hermann Kaufmann, alustas oma ettekannet Ludeschi külakeskuse uuest hoonest. Väike energiatarve on Austrias juba enesestmõistetav, paljud hooned ehitatakse passiivmaja standardist lähtudes. Ludeschis oli eesmärgiks vältida sünteetilisi soojustus-ja viimistlusmaterjale (suur osa pindadest oli ilma igasuguse viimistluseta), isegi tihendamiseks kasutati montaaživahu asemel lambavilla. Nii saadi hoone süsinikujalajäljeks standardse passiivmaja 310 kg C02/m2 ase¬mel 62 kg C02/m2. U-kujulise hoone tiibade vahele moodustunud terrassi varikatus kaeti läbipaistvate päikesepaneelidega, ent Kaufmann hoiatas, et päikesepaneelidest ei tasu liialt vaimustusse sattuda.
Ludeschi maja primaarenergia kulust 60 kWh/m2 a annavad päikesepatareid vaid 4,5 kWh/m2 a, ehkki patareide pind on palju suurem kui tavalise maja puhul võimalik. Lisaks arhitektipraksisele on Hermann Kaufmann Müncheni Tehnoloogiaülikooli professor ja tegeleb uudsete puitkonstruktsioonide väljatöötamisega. Tema büroos on valminud 20korruselise ristkihtpuidust hoone eelprojekt, mille ellu viimiseks tuleb leida tuleohutust tagavad lahendused. Hoo¬ne kandvate puitpostide ristlõige on muide enam-vähem samasugune, kui olnuks sama suure betoonhoone betoonpostidel.

Tuleohutus on kergesti saavutatav

Mühlweggi elurajoonis Viinis on Kaufmann juba tõestanud oma võimet tulekindlaid lahendusi välja töötada. Elurajooni kavandatud neljakorruselistes puitmajades ei tohtinud kehtivate normide kohaselt puitfassaade kasutada, katsetega õnnestus aga tõestada, et plekiga kaetud ja seinast kõigest 15 sentimeetrit välja ulatuvad puiteendid tõkestavad piisavalt tule levikut fassaadil.
Holger Giebel saksa firmast Timber Tower GmbH rääkis ristkihtpuidust tuulegeneraatorite mastide tootmisest. Vajalikud sertifikaadid saja meetri kõrguste puitmastide tootmiseks on hangitud ja esimene torn peaks valmima tuleva aasta suvel. Masti detailid on transpordita-vad neljakümnejalastes konteinerites ja sektsioonid ühendatakse omavahel liimiga. Masti välispinnale liimitakse ehituslik riie ja pind muutub seeläbi täiesti ilmastikukindlaks .
Puidul on siin terase ees nii palju eeliseid, et on arusaamatu, miks sellise lahenduseni alles nüüd jõuti. Üllataval kombel on üks suurimaid eeliseid tulekindlus. Nii teras- kui puitmasti kasutamisel tekib tulekahju ikka generaatoris. Puitmastist mingi osa võib ju isegi tules süttida, kuid on kiiresti kustutatav ja vajaduse korral asendatav. Terasmast küll ei põle, kuid kaotab kõrge temperatuuri toimel tugevuse ja kogu mast tuleb välja vahetada. Koormused ja riskid on tuulegeneraatorites suured, sest ainuüksi generaatori labad kaaluvad mitmeid tonne.

Uued vormid

Inspiratsiooni võib saada millest iganes, Lausanne’i Polütehnilise Kooli uurimislabor IBOIS sai seda Jaapani traditsioonilisest voltimiskunstist, origamist. Esimesed mudelid tehtigi paberist, ent eesmärk oli keerukad ja suure kandevõimega pinnad teostada ka materjalis. Selleks loodi keerukas arvutiprogramm, mis “tõlkis” modelleeritud pinnad arvprogrammjuhtimisega tööpinkidele mõistetavasse keelde. Ettekandega esinenud Hans Ulrich Buri projekti järgi valmis üks esimesi tasapinnalistest elementidest koostatud keeruka kujuga ehitisi. St Loup’ diakonisside kabel on odav ajutine ehitis, mis peab diakonis-sidele palvekohaks olema seni, kuni põ¬hihoone rekonstrueerimine lõpeb. Mõeldes sellele, kui kaunis on ajutisena mõeldud kabel, ja meenutades, et Frei Otto kavandatud ja 1976. aastal valminud Mannheimi botaanikaaia võrekoorikust ajutine hoone seisab tänini, tahaks loota, et ajutisest saab alaline. Tehnilisi põhjusi kabeli maha lõikumiseks ei tohiks küll veel aastakümneid olla.
Frei Otto võrekoorikule viitamine on oluline sellegi tõttu, et võrekoorik lubab küll teha suuri, kergeid ja keeruka kujuga koorikuid, aga võre sõlmedes mõjuvad üsna suured jõud. Tasapinnalistest elementidest pindade puhul liidetakse elemendid serviti ja koormused jaotuvad märksa suuremale pikkusele kui vaid võre sõlmed.

Argumentide etteotsa ronib C02

Gavin White insenerifirma Ramboll Cambridge büroost tutvustas Rambolli projekteeritud puitehitisi. Silma torkas see, et projekteeritud ehitiste hulgas oli väga palju koolihooneid või munitsipaaleluhooneid. Põhjus on lihtne, poliitilisel otsustustasandil on selgeks vaieldud, et hoonete süsinikujalajalge tuleb vähendada ja see avab tee puidule. Norwichi Akadeemiast saab valmides Inglismaa suurim puithoone, selle ehituseks kulub 3500 m3 ristiähtpuitu ja sellesse on talletunud 2850 tonni C02. C02 emissioon hoone eksplutatsioonil on 250 tonni aastas. Varsti kehtima hakkava nõude, et 30% hoones kasutatavast energiast peab pärinema taastuvatest allikatest, täidaks hoone selles talletunud C02 arvestades 40 aasta jooksul. Norwichi kohalik võim siiski ei luba talletunud C02 taastuvenergia nõude täitmisel arvestada, ehkki mitmed omavalitsused seda juba teevad.
Viimasena esinenud Helsingi Tehnoloogiaülikooli professor Pekka Heüddnen rääkis ülikoolis toimuvast üheaastasest rahvusvahelisest puitarhitektuuri kursusest.
Konverentsi lõpus kuulutati välja igaaastase puitarhitektuuri võistluse võitjad. Selle aasta võitja, väikemajade ehitamise moodulsüsteem, sobib hästi Hermann Kaufmanni ettekande konteksti, kes rõhutas korduvalt majade tehaselise tootmise tähtsust. Nüüdisaegne tehnoloogia võimaldab sellist ehituskvaliteeti ja täpsust, mis ehitusplatsil on saavutamatu. Arvutid aga teevad võimalikuks väga keerukate projektide teostamise üinitoodangust vaid pisut kallima hinnaga.
Järgmisel aastal novembri lõpus toimub puitarhitektuuri konverents taas.

Allikas: 10.12.2009 | Eesti Ekspress
Puumarket AS on Eesti puiduvääristamisprogrammi Puuinfo liige ja toetaja