Пропитанная древесина

Immutatud puitmaterjalid

Niisketes tingimustes hakkab tavaline puit kiiresti hävinema. Immutamata puidu bioloogiline hävinemine algab, kui niiskus tõuseb üle 18%. Eesti ilmastikutingimused, kus üsna sagedasti sajab ning õhk on küllaltki niiske, tõuseb puidu niiskus kergesti üle 20%, maapinnas üle 30% ning see seab väljas asuvad puithooned eriti tugeva koormuse alla. Seetõttu on immutatud puitu põhjust kasutada alati, kui puit puutub kokku maa- ja veeniiskusega või on ilmastikumõjude eest püsivalt kaitseta.

Kõige paremini sobib immutamiseks männipuit, kuna männi rakuseinad on sellise ehitusega, mis lasevad immutusainel tungida kõige sügavamale. Kuuse rakuseinad on sellise ehitusega, et immutusaine ei tungigi temas sügavamale kui mõned millimeetrid.

Immutusprotsess

Puitu töödeldakse puiduimmutusvedelikuga vaakumsurve-immutusmeetodil puiduimmutustehases. Tegemist on veepõhise puiduimmutusvahendiga, mis sisaldab vaseühendeid ja orgaanilisi biotsiide (asoole), kuid ei sisalda kroomi- ega arseeniühendeid.

Enne immutamist peab puit olema puhas mustusest, pinnakatetest, jääst ja lumest ning koor peab olema eemaldatud. Ühtlasi peaksid olema kõrvaldatud kahjurputukate või seenkahjustuste jäljed.

Puidu niiskusesisaldus peab olema alla 28%. Kõik lõike-, masintöötlus-, hööveldus-, sälgutus- ja puurimistööd tuleks võimaluse korral teha enne immutamist, kuid metalltarvikuid ei tohi enne puidu immutamist paigaldada.

Puit pannakse töötlussilindrisse ja tekitatakse algvaakum. Puidu rakud tühjenevad õhust ja vaakum säilitatakse. Vaakumiga silinder valatakse täis puidukonservanti ning see surutakse hüdraulilise rõhuga puidu rakkudesse. Lõppvaakum eemaldab liigse konservandilahuse, mis pumbatakse tagasi säilituspaaki.

Immutamise tulemus

Puitmaterjalide eluiga pikeneb immutamisega 3-5 korda. Puidul on pikaajaline kaitse seenkahjustuste ja kahjurputukate, k.a sipelgate eest nii maapinnast eraldatuna kui ka kokkupuutes maapinnaga, nii sise- kui ka välistingimustes.

Sõltuvalt kemikaalide kontsentratsioonist, mis puitu viiakse, saadakse erinev konserveerimisklass. Põhiliselt kasutatakse puitu, mille immutatmise klass on H-3 ja H-4. Immutusklassi H-4 puhul on kemikaalide kontsentratsioon suurem. Selline puit sobib kasutamiseks otseses kontaktis maapinna, vee ja betooniga. H-3 immutuse puhul on kontsentratsioon madalam, sobib kasutamiseks maapinnast kõrgemal, pidevatest ilmastikuoludest mõjutatud, niisketes ja märgades kohtades.

Immutatud puidu välimus

Immutatud puidu värvierinevused võivad tekkida lülipuidu ja maltspuidu suhtelise tiheduse loomuliku varieerumise tõttu; mõnede lehtpuiduliikide puhul võib esineda tumenemist. Välistingimustes omandab algselt rohekas värv ajapikku sooja meekarva pruunika tooni ning pikema aja jooksul tuhmub loomulikuks hõbehalliks. Selline värvimuutus ei tähenda kaitseomaduste kaotust.

Pruuni immutatud puitu saadakse puidu immutamisel lahusega, millele on lisatud pruuni värvainet. Selliselt saadud pruun toon pole aga eriti UV-kindel. Immutatud puidu tooni saab igal ajal värskendada, kasutades katmiseks puiduõli. Seda tehes tuleb alati järgida pinnakatte tootja juhiseid.

Rohkem puidu immutamise kohta saad lugeda siit.