Immutatud puitmaterjal

Niisketes tingimustes hakkab tavaline puit kiiresti hävinema. Immutamata puidu bioloogiline hävinemine algab, kui niiskus tõuseb üle 18%. Eesti ilmastikutingimused, kus üsna sagedasti sajab ning õhk on küllaltki niiske, tõuseb puidu niiskus kergesti üle 20%, maapinnas üle 30% ning see seab väljas asuvad puithooned eriti tugeva koormuse alla. Seetõttu on immutatud puitu põhjust kasutada alati, kui puit puutub kokku maa- ja veeniiskusega või on ilmastikumõjude eest püsivalt kaitseta. Nt kindlasti tuleks immutada terrassi- ja voodrilaudu, aiapiirdeid, aiamööblit jm.

Kõige paremini sobib immutamiseks männipuit, kuna männi rakuseinad on sellise ehitusega, mis lasevad immutusainel tungida kõige sügavamale. Kuuse rakuseinad on sellise ehitusega, et immutusaine ei tungigi temas sügavamale kui mõned millimeetrid.

Immutamine

Puitu töödeldakse puiduimmutusvedelikuga vaakumsurve-immutusmeetodil puiduimmutustehases. Tegemist on veepõhise puiduimmutusvahendiga, mis sisaldab vaseühendeid ja orgaanilisi biotsiide (asoole), kuid ei sisalda kroomi- ega arseeniühendeid.

Enne immutamist peab puit olema puhas mustusest, pinnakatetest, jääst ja lumest ning koor peab olema eemaldatud. Ühtlasi peaksid olema kõrvaldatud kahjurputukate või seenkahjustuste jäljed.

Puidu niiskusesisaldus peab olema alla 28%. Kõik lõike-, masintöötlus-, hööveldus-, sälgutus- ja puurimistööd tuleks võimaluse korral teha enne immutamist, kuid metalltarvikuid ei tohi enne puidu immutamist paigaldada.

Puit pannakse töötlussilindrisse ja tekitatakse algvaakum. Puidu rakud tühjenevad õhust ja vaakum säilitatakse. Vaakumiga silinder valatakse täis puidukonservanti ning see surutakse hüdraulilise rõhuga puidu rakkudesse. Lõppvaakum eemaldab liigse konservandilahuse, mis pumbatakse tagasi säilituspaaki.

Immutamise tulemus

Puitmaterjalide eluiga pikeneb immutamisega 3-5 korda. Puidul on pikaajaline kaitse seenkahjustuste ja kahjurputukate, k.a sipelgate eest nii maapinnast eraldatuna kui ka kokkupuutes maapinnaga, nii sise- kui ka välistingimustes.

Sõltuvalt kemikaalide kontsentratsioonist, mis puitu viiakse, saadakse erinev konserveerimisklass. Põhiliselt kasutatakse puitu, mille immutatmise klass on H-3 ja H-4. Immutusklassi H-4 puhul on kemikaalide kontsentratsioon suurem. Selline puit sobib kasutamiseks otseses kontaktis maapinna, vee ja betooniga. H-3 immutuse puhul on kontsentratsioon madalam, sobib kasutamiseks maapinnast kõrgemal, pidevatest ilmastikuoludest mõjutatud, niisketes ja märgades kohtades.

Immutatud puidu välimus

Immutatud puidu värvierinevused võivad tekkida lülipuidu ja maltspuidu suhtelise tiheduse loomuliku varieerumise tõttu; mõnede lehtpuiduliikide puhul võib esineda tumenemist. Välistingimustes omandab algselt rohekas värv ajapikku sooja meekarva pruunika tooni ning pikema aja jooksul tuhmub loomulikuks hõbehalliks. Selline värvimuutus ei tähenda kaitseomaduste kaotust.

Pruuni immutatud puitu saadakse puidu immutamisel lahusega, millele on lisatud pruuni värvainet. Selliselt saadud pruun toon pole aga eriti UV-kindel.

Immutatud puidu tooni saab igal ajal värskendada, kasutades katmiseks puiduõli. Seda tehes tuleb alati järgida pinnakatte tootja juhiseid.

Viimistlus

Kuigi immutatud puitu ei pea kaitseomaduste säilitamiseks värvima ega peitsima, ei asenda immutamine puidu värvimiseks tehtavaid ettevalmistustöid – aluspinna katmist või kruntimist. Kui immutatud puidu niiskusesisaldus ei ületa 22%, võib kasutada tavalisi pinnakatteid.

Kui materjali pärast immutamist veel järgata, puurida vms, tuleb paljastunud pinnad puidukaitsevahendiga üle tõmmata. Pikikiudu töödeldud või hööveldatud detailid tuleb saata immutustehasesse tagasi uueks immutamiseks.

Immutatud puitu võib liimida pärast pindade traatharjaga puhastamist või kerget lihvimist.

Kuna immutatud puidult eeldatakse pikka kasutusiga, peaksid kasutatavad metallkinnitid ja furnituur olema sama vastupidavad:

  • tavatingimustes – tsingitud tarvikud;
  • puidu märgumisohu korral – austerniitterasest, vasest või pronksist tarvikud;
  • alla 20% niiskusesisaldusega puidu korral – pehmest rauasulamist või alumiiniumist tarvikud.

Immutatud puidu kasutusalad

Surveimmutatud puitu võib kasutada sise- ja välisehitustöödel, samuti vabaõhurajatistes nii kokkupuutes pinnasega kui ka maapinnast eraldatuna, ilma et oleks vaja kasutada täiendavat puidukaitset. Samas ei tohi immutatud puitu kasutada olukorras, kus see võib kokku puutuda joogiveega või toiduvalmistamisel kasutatavate pindade/osadega või säilitusanumatega.

Immutatud puidu kasutusvaldkond on väga lai:

  • ehitus – keldrikorrused ja aluspõrandad, lävepakud, prussid, talad, katusepuit, karkasskonstruktsioonid, välistingimustes kasutatavad puitdetailid, välisvoodrid, katusesindlid.
  • aed ja maastik – lehtlad, vaatetornid, mänguväljakute väikevormid, piirded, piknikupingid ja -lauad, prügikastid, viljapuude ja ilupõõsaste toed.
  • kaitsepiirded ja tarad – looduslikust ümarpuidust, masintreitud või servatud aiapostid, piirdeaiad, käsipuud, väravad ja väravapostid.

Puumarketi tootevalikusse kuuluvad: immutatud lauad, immutatud prussid ja immutatud höövelmaterjal.

Tutvuge immutatud puitmaterjali tootevalikuga ning