Kivivill

Kivivill on mitmekülgseim ja enim kasutatav soojusisoleermaterjal. Kivivill on oma tulekindlusomadustelt ainulaadseks isolatsiooniks, mida võib kasutada ka nõudlikes konstruktsioonides, milles on vajalik pikk tulepüsivusaeg. Tänu tihedale kiudkonstruktsioonile on kivivill ainulaadseks valikuks ka heliisolatsioonina.

Ka kivivilla niiskusomadused on väga head. Kivivilla tootmisel kasutatavateks kiviliikideks on gabro, anortosiit ja dolomiit. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi ning ülejäänud materjalideks on kivistunud vaik ja õli. Tänu kivivilla looduslikule toormaterjalile on kivivillast isoleermaterjalid ohutud ehitusmaterjalid. Kivivillast ei teki keskkonnakahjulikke emissioone. Tuleohutus on kivivillale juba üldiseks omaduseks.

Kivivilltooteid on lihtne taaskasutada ning ka pärast kasutamist on neile mitmeid taaskasutusvõimalusi. Kivivilla võib kasutada näiteks maaisolatsioonina või jäätmehoidla konstruktsioonides. Kivivilla hea soojusisolatsioonivõime põhineb tiheda kiudkonstruktsiooniga seotud õhu paigalpüsimisel. Villa mahust moodustab õhk 92-99%.

Kivivill isoleerib hästi nii kuuma kui külma. Kivivilla võib kasutada ka väga kõrgetel temperatuuridel ning see funktsioneerib hästi ka maa-aluse keltsaisolatsioonina. Isolatsiooni õige paksus erinevate konstruktsioonide, nagu näiteks seinte, pööninguvahelae, alumise põranda jms jaoSõrestik-konstruktsioonide ja põrandate soojustamineks määratakse kindlaks nn U-väärtuste alusel.

Selleks, et soojusisoleermaterjalid funktsioneeriksid neile ettenähtud viisil, tuleb järgida täpselt materjalide kasutus- ja paigaldusjuhiseid, et vältida näiteks niiskuse sattumist isolatsiooni sisse.

Puitkarkassiga seina lisaisolatsioon

Seinte isoleerimine väljastpoolt – Pildil 1. näidatud seina isolatsiooni võib paigaldada otse vana voodri peale, juhul kui välisvoodrit pole värvitud õhukindla värviga. Hea lõpptulemuse tagamiseks tuleks siiski vana välisvooder eemaldada. Kui selle all paiknes tuuletõkkeplaat või paber, võib need paigale jätta. Kui lisaisolatsiooniks kasutatakse pehmet villa, tuleb paigaldada lisasõrestik kas horisontaalselt või vertikaalselt, tavaliselt sammuga 600.

Kui lisaisolatsioon paigaldatakse pildil 1 näidatud välisvoodri peale, on soovitav kasutada villa, mis oleks sõrestikust 10-15 mm paksem, tagades selliselt isolatsiooni asetsemise tihkelt vastu vana konstruktsiooni. Sõrestiku vahele paigaldatakse sobiva laiusega kivivillisolatsioon ja väljapoole tuuletõkkeplaat. Välisvoodri kinnitamiseks paigaldatakse lauad horisontaalselt või vertikaalselt, vastavalt valitud voodripaigaldusstiilile.

Sõrestik 40-45 mm + isolatsioon 50 mm, tuuletõkkeplaat, tuulutusvahe, välisvooder

Pildil 2. näidatud seinalt eemaldatakse välisvooder ning kinnitusliistud. Tuuletõke jäetakse paigale. Sellisel juhul saab uue isolatsiooni paigaldada tihedalt vastu varasemat konstruktsiooni. Lisaisolatsiooni võib teostada nagu pildil 1 või alternatiivina kasutada isoleermaterjali, millele on tuuletõke olemas (PAROC WPS 3n).

Isolatsiooni kinnitatakse vanale konstruktsioonile naelte abil ning kasutades piisavalt suuri alusplaate. Fassaadi kinnitamiseks naelutatavate plaatide kohale surutakse läbi isolatsioonii Paroci naelutamise vahetugi, mis takistab isolatsiooni liigse kokkusurumise laudade naelutamise käigus.

Seinte isoleerimine seestpoolt

Kui pildil 2 näidatud sein isoleeritakse seestpoolt, toimitakse pildi 3 järgi. Lakitud või värvitud sisepinnakatted eemaldatakse, samuti võimalik vana aurutõke. Kui seinal on poorne õhutõke, nt bituumenpaber, võib selle jätta paigale. Soovitud paksusega lisasõrestik naelutatakse horisontaalselt või vertikaalselt karkassi postidele. Sõrestiku vahele paigaldatakse isolatsioon. Selle peale laotatakse aurutõkkekile või õhutõkkepaber, mis ühendatakse ümbritsevate konstruktsioonidega võimalikult õhukindlalt. Lõpuks kinnitatakse soovitud sisevooder.

Põranda soojustus

Vanades alt tuulutatavates põrandates kasutatud erinevad orgaanilised isoleermaterjalid on niiskuse muutumise tulemusel deformeerunud ning põrandalaua ja isolatsiooni vahele on tekkinud õhuvahe. Isoleermaterjalide deformeerumine tekitab põranda pinnakonstruktsiooni ja isolatsiooni vahele õhuvahe.

Tuul tekitab ühele poole konstruktsiooni rõhu ja teisele poole tõmbe. Sellisel juhul liigub külm õhk eelmainitud õhuvahesse ja põrand muutub külmaks. Probleemi saab kõrvaldada, võttes põranda pealiskonstruktsioonid lahti ja täites tühja ruumi paindumatu isoleermaterjaliga.

Samas võib ka parandada konstruktsiooni tuule- ja õhukindlust. Väikseimgi tuul tekitab ühele poole konstruktsiooni rõhu ja teisele poole tõmbe, mille tagajärjel liigub õhuvahesse külma välisõhku, mis muudab põranda külmaks (pilt 1).

Sageli on ka põranda ja seina ühenduskoht ebatihke ja põhjustab tuuletõmmet.

Põranda parandamine toimub pildi 2. järgi.

Põrandalauad võetakse lahti ja samuti osa vanast isolatsioonist. Isolatsiooniruum täidetakse 100-125 mm isoleerplaatidega. Eelistatavalt tuleks valida ülipaks isoleerplaat, 10-15 mm, mida tuleks suruda põrandalaudade ja vana isolatsiooni vahele ja mis täidaks kindlasti kogu vahe.

Isolatsiooni peale laotatakse õhutõkkepaber, mis keeratakse seina peale ning surutakse pärast põrandalaudade tagasi paigaldamist põrandaliistu abil tihedalt vastu seina.

Betoonalusel põrand

Aastaringselt soojana peetavale suvilale saab teha ka betoonalusel põranda. Sellisel juhul tuleb vähemalt osa põranda soojusisolatsioonist paigutada betoonkihi alla. Kui isolatsioonina kasutatakse kandvat PAROC GRS kivivillplaati, tõkestab see efektiivselt maapinnast tõusvat niiskust, toimides kapillaarbarjäärina. Kui isolatsioon on betoonkihi all, tõuseb betooni pealmise pinna temperatuur ja samas ka betooni pealispind on kuivem.

Puitpõrand ehitatakse betoonkihi kohale nt 50 mm kõrgusele põrandalaagide peale. Laagid tuleb eraldada betoonist bituumenpapi ribaga. Laagide vahele paigaldatakse nt 70 mm isolatsioon, mille puhul võib villa paksus olla laagidest veidi suurem ning villa tuleb põranda paigaldamisel suruda põrandalaudade alla. Nii täidab isolatsioon kindlasti kogu ruumi.

Isolatsiooni ja põrandalaudade vahele tuleb õhutõkkepaber, mis keeratakse seina peale ning surutakse põrandaliistu abil tihedalt vastu seina. PAROC GRS isolatsiooni tuleb kaitsta nt plaatide abil betooni kohalevedamise ajal või sellistes piirkondades, kus töö käigus liigutakse palju.

Heliisolatsioon

Heliisolatsiooni erinevad tooted on mõeldud põrandate sammumüra summutamiseks puidust põrandates  ja sammumüra isolatsiooniks (kahe korruse vahel) betoonist ujuvpõrandate vahel.

Heli juhtimine –Kivivill on ideaalne materjal ka heli absorbeerimise ja mürasummutuse seisukohalt. Akustikaplaatide paigaldamine ripplagedele parandab ruumi akustikat ning nende abil on lihtne luua soovitud akustilist keskkonda.

Löögiheli summutamine – Paroci helisummutusplaadid on ette nähtud sammuhelide summutamiseks põrandakonstruktsioonides ja õhuhelide summutamiseks vertikaalsetes konstruktsioonides. Sammuhelide summutus põhineb ujuvpõranda põhimõttel, mis luuakse põranda ja konstruktsioonivahelise ruumi isoleerimisega. Sammuhelide summutamisel on tähtis õige dünaamiline jäikus, et saavutada parimad võimalikud mürasummutustulemused.

Heliisolatsioon vaheseintes – Vertikaalsetes konstruktsioonides kasutatakse Paroci villaplaate õõnesruumide isoleerimisel vaheseinte helikindlusomaduste parandamiseks.

Välimise õhuheli summutamine – Kui õhuheli tuleb väljastpoolt, tuleks summutada sissepääsvat heli! Kivivill on ka sellistel juhtudel oluliseks komponendiks. Villa saab ühendada raskete materjalidega, nt betooniga, või kasutada kergete elementidega, nagu nt kipsplaadid ja tsemendiga ühendatud plaadid. Kivivilla kasutatakse heliisolatsiooniks peamiselt katustel.

Tuletõkke- ja ventilatsiooniisolatsioon

Tulekahju süttimist ei saa alati vältida, kuid õnnetuse korral on tulekahju levimist takistavad konstruktsioonid ja materjalid äärmiselt tähtsad.

Tulepüsiv soojusisolatsioon – Soojusisolatsioon on tuleohutuse tähtsaks osaks. Turul pakutavatest soojusisolatsioonitoodetest täidab kõik tulepüsivusele seatud nõuded ainult kivivill. Kivivillplaadid ja -matid kuuluvad parimasse A1-klassi sarnaselt betooni ja telliskividega. Ka puistevill on tunnistatud mittepõlevaks. Tulepüsivus tähendab seda, kui kaua materjal põlemisolukorras vastu peab. Kivivill sulab u. 1400 ºC juures ja seetõttu takistab efektiivselt tulekahju levimist ning kaitseb konstruktsioone.

Sektsioonideks jaotavad konstruktsioonid – Eramutes eraldatakse erinevad ruumid üksteisest kasutusomaduste alusel eraldi sektsioonideks (nt eluruumid, katlaruumid, keldrid, garaazid). Kui sektsiooniks jagav sein (tulemüür) ulatub katusekatteni, muudetakse see kattematerjali aluspinnani õhukindlaks. Katusekatte ja tulemüüri konstruktsiooni vahele ei tohi jääda õhupragusid, mis võimaldaksid kuumade gaaside edasiliikumist.

Tasub meeles pidada:

• Täitke tuletõrje-eeskirju.
• Valige võimalikult tuleohutumad ehitus- ja sisekujundusmaterjalid.
• Hoidke suitsu- ja tulekahjuandurid ning evakuatsiooniplaanid töö- ja kasutuskorras.
• Kontrollige kerise turvakauguseid.
• Võtke arvesse sisekujundusprojektis kamina ohutu kauguse nõuded.

Küsige personaalset pakkumist meie kliendihaldurilt: Kontakt