Katus ja korsten vajavad terviklikku lähenemist

Katus ja korsten vajavad terviklikku lähenemist
Maja ehitamine koosneb küll erinevatest etappidest, kuid ometi on tark mõned ehitustööd planeerida koos. Üheks selliseks oluliseks majaosaks, mida annab suurepäraselt koos ehitada on katus ja korsten. Hea etteplaneerimine ja kompleksse lahenduse leidmine annab eelise nii ehituskvaliteedis kui ka aja- ning närvikulus. Kasulikke soovitusi ning häid nõuandeid nii katuse- kui ka korstnateemade osas jagavad kauaaegsed Monieri tehnilised konsultandid Urmas Danil ja Avo Nurming.

Olete katuse- ja korstnateemadega tegelenud juba soliidselt pikka aega: Urmas alates aastast 2002 ja Avo aastast 2000. Millised arengud on selle aja jooksul toimunud?
Eks kivi on ikka kivi, kuid kõik see, mis sinna juurde on tulnud, lisatarvikud, erikivid jne, on ikka väga palju muutunud. Näiteks oleme saanud uue optimeeritud vormiga kahelainega kiviprofiili, juurdeon tulnud palju savikivisid, eriti palju on arendatud erinevaid pinnakatteid. Valik on kõvasti suurenenud.
Lisaks laiale tootevalikule oleme aastaid rõhku pannud just kogu katuse- ja korstnalahenduse komplekssusele. Tahame, et inimene saaks meie käest katuse, mis on tõesti kvaliteetne ning kestab kogu inimese eluea. Katus ei koosne ju ainult katusekividest, vaid siin on vaja nii kivide alla käivaid materjale, seina ja katuse vahelisi tihendeid, kui ka häid ehitajaid, kes oskavad katuse paigaldada nii nagu vaja. Selleks teeme põhjalikku tööd meie koostööpartneritega, katuse paigaldajatega. On ju paljud probleemid katusega seotud just vale või lohaka paigaldusega. Seda tihtipeale just nende materjalide osas, mis kohe silma ei paista – aluskatted, tihendid, liited erinevate materjalide vahel, tuulutus, ventilatsioon.

On siis veel tänapäeval inimesi, kes ei mõtle katuse või korstna valimisel sellele, kui hästi see saab ehitatud? Tavaliselt inimesed ju ikka eelistavad täislahenduse pakkujaid.
Tihti ikkagi vaadatakse veel ainult ühe katusekivi hinda. Meie tahame aga rõhutada, et oluline on kogu katuselahenduse planeerimine – seda kuni transpordi ja tõsteteenuseni välja! Hea meelega anname alati soovitusi ka paigaldamise ja ehitamise osas. Lisaks teame juhtida tähelepanu seadusest tulenevatele nõuetele, millega inimesed tihti ei pruugi ise kursis olla. Näiteks turvatooted: käiguteed, hooldusplatvormid ja turvakonksud katustele, korstnate läbiviigud ja kaugused ehituskonstruktsioonidest, jne. Ühed viimastest seadusemuudatustest nõuavadki katustel korralikke hooldusplatvorme, turvakonkse ja käiguteid, et korstnapühkija või ka majaomanik ise tunneks end katuse ja korstna hooldamisel turvaliselt. Vastasel korral on näiteks korstnapühkijal õigus keelduda katusele minemast.

Juba on jõustunud tuleohutusnormides nõue, et kui korsten asub katuseharjast 1 meeter või rohkem madalamal ning katus on piisavalt suure kaldega, tuleb paigaldada katuseharja ja korstna vahele lumetõke. See ei ole pastakast „väljaimetud” nõue – oleme ise oma töös näinud juhtumeid, kus lumi on katuselt varisedes korstna suisa kütmise pealt ära viinud. Uskuge, te ei taha sellist olukorda ise läbi elada!

Praeguse nimega Monier on tegelikult 25 aastat tagasi asutatud Est-Steini järglane. Seega on teil Eesti turul soliidselt pikk tegutsemisstaaž ning –kogemus. Kuidas on teil õnnestunud nii kaua vastu pidada?
Eks ikka hea ja usaldusväärse tööga. Eesti inimene ju usaldab oma kogemust ja seda, mis püsib. Me ei ole olnud väljas kiire rahategemise peal. Oleme alati tahtnud pakkuda tõelist, kestvat kvaliteeti ning rõõm on tõdeda, et paljud kliendid kui ka koostööpartnerid on tänu sellele meid pikka aega usaldanud.

Kui tulla tänasesse päeva, siis praegu on Monieri tootevalikus tehnoloogiliselt kaks erinevat katusekivi tüüpi: savist ja betoonist kivid. Mille poolest need erinevad?
Põhiline erinevus tuleneb algmaterjalist – kivide valmistamisel kasutatakse kas savi või liivbetooni. Samuti on erinevad ka pinnaviimistluse võimalused. Monieri betoonkividel on eriti tugev Protegon pinnakate, tänu micromortar pinnakattele on betoonipoorid suletud ja selline pind püsib puhtana. Pinnakate sarnaneb savikivile. ProtegonActive pigmendipind peegeldab infrapuna kiiri, katusekivide all on temperatuur üle 10 kraadi madalam. Kahelainega Est-Stein betoonkividel on eelmisest aastast uus Protector 2,0 ja Polar pinnakatted. Need polümeeri sisaldavad pinnakatted on katsetatud Monieri Tehnikakeskuses, pinnakatte tugevus ja UV-kindlus on poole parem tavavärvidest. Topelt lukusoonega savikividel on lisaks naturaalsele ka päris lai värvivalik, alates matt pindadest kuni Topline-glasuur pinnakateteni välja.

Savikivid on hinnaklassilt kallimad, sest head savi on raskem leida. Tavaliselt segatakse kokku 3-4 erinevat savi, sest ühest leiukohast saadud savi ei pruugi anda soovitud kvaliteeti. Savikivide valmistusprotsessi kuulub ka põletamine kuni 1300° juures. Seega peab kvaliteetse savikivi valmistamiseks kõvasti vaeva nägema, kuid tulemus on kaunis ja tõesti väga kauakestev. Kvaliteetne savikivi peab katusel vastu sadu aastaid. Betoonist katusekive valmistatakse liivast ja tsementsegust, mis siis suure rõhu alla kokku pressitakse. Betoonist kivid on hinnaklassilt odavamad, kuid peavad kindlasti vastu terve inimese eluea ja rohkemgi. Aegamööda on ka Eestis hakanud savikivide osakaal suurenema. Võib vist öelda, et mida rikkamaks me saame, seda õigemaid otsuseid teeme. Odavamaid, kuid lühikese eluaega tooteid hakatakse vahetama kvaliteetsemate vastu.

Katus ei koosne ainult kividest, sinna on vaja ka igasugu lisatarvikuid. Monier toodab ise metallist lisatarvikuid: neelud, klambrid jne. Kuidas te selleni jõudsite?
Alustasime metallist lisatarvikute tootmisega juba 1992.aastal. Nüüdseks toodame lumetõkkeid, katuseastmeid, käigusildu, turvakonkse, erinevaid kinnitusvahendeid ja metallist lisatarvikuid üle 300 eri nimetuse. Meie toodang läheb Skandinaaviamaadesse, RoofingComponents Saksa kesklattu, Malaisiasse ja paljudesse teistesse maadesse mitte ainult Euroopas vaid üle maailma. Oleme selles vallas kahtlemata globaalse tähtsusega tehas. Siinkohal võiks rõhutada ka seda,et paljud meie toodetavad lisatarvikud on ka meie endi poolt välja töötatud. Ehk et need on sündinud praktilise kogemuse baasil ja sobivad tõepoolest Eesti kliimasse.

Katuse ehitamine või renoveerimine ei jäta puudutamata ka korstent. Ja vastupidi – korstna vahetamisel peab arvestama teatud töödega katusel.
Tõesti, kui vaadata maja ehitamise kulgu, siis katus ja korsten paigaldatakse suhteliselt samal ajaperioodil. Reeglina tahetakse enne püsti panna korsten, sest siis saab väga hästi teha ära tihendustööd. Kui korsten hiljem ehitada, ei pruugi katusepaigaldajat enam võtta olla, kes oskaks tihendustöid professionaalselt teha. Oleme oma koostööpartnereid selles vallas koolitanud ning paljud neist oskavad paigaldada just katuseid ja korstnaid koos.

Katuse ja korstna ehitamist koos planeerides saate hoida kokku oma aega ning võib juhtuda, et saate ühe transpordiga endale nii katusematerjalid kui korstnasüsteemi. Lisatarvikud, mis sobivad just antud lahendusele on samuti kohe olemas. Seega, alati tasub küsida täislahendusi, mitte vaid üksikuid tooteid. Nii on pakkujal pakkumise- ning tellijal kauplemiseruumi.

Rõhutate korraliku planeerimise ja täislahenduse olulisust, kuid kuidas garanteerida katuse või korstna korrektne paigaldamine?
Korstent tohib paigaldada kutsetegevusena vaid pottsepa või küttesüsteemide paigaldaja kutsetunnistust omav ehitaja. Teame vähemelt viit juhtumist viimasest ajast, kus päästeamet on keeldunud hoonele kasutusloa andmisest, kuna küttesüsteemi oli paigaldanud mittepädev isik. Selle eest määratakse isegi trahve. Alati võib ka meie käest nõu küsida, eks me ikka oskame soovitada häid paigaldajaid.

Energiasäästu valguses on tõusvaks trendiks saamas erinevad solarsüsteemid, seda nii soojuse kui ka elektri tootmiseks. Reeglina paigaldatakse need katustele. Millised on teie soovitused ja nõuanded solarsüsteemide paigaldamiseks katusele?
Üldiselt pakuvad solarsüsteemide müüjad oma tooteid koos paigaldusega. Kuid ka meie oleme siin andnud nõu ja abi ning oleme oma pilgud suunanud solarsüsteemide tarvikute tootmise poole. Meil on olemas spetsiaalne betoonkatusekividele sobiv alumiiniumist poolik katusekivi, mille saab väga tugevalt kinnitada katusele ning selle külge saab omakorda kinnitada päikesepaneeli. Väga oluline osa on erinevate läbiviikude tihendamine. Selleks on Monieril erinevaid tihendusmaterjale ja detaile, mis tagab hea ja kvaliteetse lahenduse.

Tulevik on aga nähtavasti hoopis integreeritavate solarpaneelide päralt, mis on ise juba ka katusekatte eest. Ehk et osa katusest kaetakse kohe päikesepaneeliga ning see on sama tugev kui katus ikka. Monier pakub Saksamaal selliseid lahendusi, nii et eks need jõuavad ka meile, kui ehitusturg elavneb. Küttesüsteemide integreerimist solarsüsteemidega on Eesti juba üsna edukalt tehtud, kus termopaneelid on ühendatud katlasüsteemiga ning kogu sooja vee kütab päikeseenergia. Samuti on Eestis katsetatud solarsüsteemi integreerimist maasoojuspumbaga, et päikeseenergia tootmise kõrgajal (suvel) suunata ülejääv energia sinna.

Millises suunas liigub katusekivide tootmine?
Palju arendustööd tehakse kivide pinnaviimistluse täiustamisega. Et oleks parem UV-kindlus, mille tõttu ei pleegi kivid ära. Läiget osatakse anda juba ka betoonkividele nii hästi, et eemalt vaadates ei saagi kohe aru, kas on tegu savi- või betoonkiviga. Saksamaa messil Roof + Timber 2012 tutvustati tulevikutehnoloogiaga toodetud betoonist katusekive. Monier võttis kasutusele unikaalse tootmisprotsessi – Cisar-meetodi. See tähendab täiendava pealmise peeneteralise viimistluskihi kasutamist, millega saavutatakse ideaalne pinnakate. Sile kivipind aga kaitseb katust tõhusalt mustuse ja sammaldumise eest.

ProtegonActive katusekivide pigmendipind peegeldab kuni 300 % rohkem infrapunakiiri kui tavalised katusekivid. See vähendab temperatuuri katusekivi tagaküljel kuni 10°C ja mõjutab märgatavalt hoone sisekliimat just katusealustes ruumides. Muutusi on toimunud ka kivi profiilis. Klassikalise lainelise profiiliga kivi kõrvale on jõudsalt asunud täiesti sileda profiiliga kivi (näiteks Protecon pinnaga Minster), mis annab rohkelt mänguruumi just kaasaegse arhitektuuri austajatele. Ka on hakatud tasapinnalise profiiliga savikive Turmalin kasutama hoopis fassaadidel. Värvitoonidest on viimasel ajal hakatud eelistama punaseid toone. Samuti meeldib paljudele hall kivi. See pidavat sobima paljude fassaaditoonidega. Klassikaline pruun aga meeldib Eesti inimestele endiselt kõige rohkem.

Kevaditi ja sügiseti kuuleme tihti õnnetustest, kus suurtel majadele on tormi tõttu terved katused pealt lennanud. Reeglina on tegu olnud plekk-katustega. Kas ka kivikatused on tormi tõttu kahjustada saanud?
Meie teada pole kivikatustelt tormi tõttu kive ära lennanud, vähemalt Eestis mitte. Küll oli kunagi ühel poolikul objektil nii, et torm tõstis lahtiselt oleva kivirea teisipidi. Kõva tormiga võivad harjakivid või äärekivid lahti tulla. Kuid sel puhul on tegu hooletu või asjatundmatu paigaldamisega. Plekk-katused lendavad pealt ju seetõttu, et kui tuul nö „ääre alla” saab, siis on tal kohe tükk suurt pinda võtta, mida lahti kangutada. Kivikatusel pääseb tuul kivide vahel olevatest pragudest läbi. Est-Steini kiviga renoveeritud Inglise Kolledži majandusjuhataja ikka kurtis, et vahel tuulega hoovis käies kuuleb ta katuselt miskit klõbinat. Eks need kivid seal klõbisevadki, kui tuuelpööris üle katuse tuhiseb.

Tulekahjude puhul pidi ka kivikatus tuletõrjujate tööd kergemaks tegema?
Jah, seda nad hindavad. Kivid saab katuselt vajalikust kohast lihtsalt ükshaaval lahti võtta ning tihti pääseb nii palju paremini tulekahju koldele ligi.

Ja lõpetuseks palun selgitust enim levinud müüdile, et kivikatus on liiga raske.
Tegelikult mõjub katusele kõige raskemana hoopis lumi, moodustades 60% kõigist katusele mõjuvatest koormustest (tuul, sarikad, roovitus, katusekivid ja muud materjalid). Kui lisada juurde veel punktkoormus, mida tekitab maja katusel kõndiv korstnapühkija ning turvavaru, mida igale katusele juba projekteerides rehkendatakse, siis võib öelda, et katusematerjali osatähtsus kogu selles komplektis pole eriti märkimisväärne.

Kivikatust ei saa panna vaid siis, kui maja ehitamisel on midagi totaalselt valesti tehud. Üldiselt ehitatakse ju meie majad ikka ehitusnorme järgides, seda isegi nõukogude ajal. Võib-olla ainult mõned ehitusbuumi ajal ehitatud majad on sellised, mis ei kannata mitte mingisugust kriitikat. Vanade talumajade renoveerimisel võib tekkida roovituse küsimus, kuna sarikate vahed on liiga suured. Sel juhul võiks kasutada suurema ristlõikega roovitust, näiteks 50×100 materjaliga saab 1,5-2 m vahega ümarpalk sarikatele kivikatuse roovitus lahendatud.

Kivikatus sobib seega peaaegu kõigile hoonetele.

Autor: Monier OÜ