Eestis suhtutakse puidu kasutamisse vannitoas kahtlevalt, plaatimine tundub olevat ainuvõimalik valik. Võib olla on kahtlused seotud ka sellega, et ajal, mil vannitoad laiemalt levima hakkasid,oli puit ehituse peavoolust juba taandunud. Seda, et tegemist on pigem eelarvamuse kui mõtestatud valikuga, näitab võrdlus saunadega, kus puit laialt kasutusel.

Sauna pesuruum on tõenäoliselt ühest keskmisest vannitoast kõvasti märjem koht, aga puitvooder seal ei ole mingi
haruldus.

pilt_803

Sellesse vannituppa on küll lisatud moodsad seadmed, puitpõrand ja –vooder aga järgivad
endisaegset stiili.

Nagu ikka, ei ole puidu puhul probleemiks mitte märjaks saamine, vaid see, kas ta peale märjaks
saamist ka kuivada saab. Seepärast ei saa näiteks vannitoa põrandana kasutada tavalisi punnitud
põrandalaudu, sest vesi võib valguda laudade vahele ja selle kuivamine võtab liiga kaua aega,
tekitades hallituse või isegi mädanemise ohu. Vannitoa laudpõrandaks kasutatakse eriprofiiliga
laudu, mille ühte ülemisse serva on freesitud aste, mis laudade serviti kokku paigutades
moodustab soone. Soon täidetakse spetsiaalse mastiksiga, mis väldib niiskuse sattumise laudade
vahele. Sellist paigaldusviisi nimetatakse laevateki paigalduseks ja nagu laevatekkidelgi on
parimaks kasutavaks puiduliigiks tiikpuu. Väga hästi sobib vannitoa põrandale ka termopuit.
Õigupoolest arvan, et kui lauad on õieti paigaldatud ja korralikult õlitatud, siis ei tohiks ka mänd
ja kuusk oluliselt kehvemad olla. Õige paigaldamine tähendab seda, et sarnaselt laudade vahede
mastiksiga vuukimisele tuleb samuti talitada ka seinte ääres ja põrandaliist, kui seda siiski
vajalikuks peeakse, ei tohi olla vastu põrandat surutud. Seda ka selleks, et õhk saaks pääseda
puitvoodri tuulutusvahesse. Põrandalauad tuleks aluspõranda külge kinnitada spetsiaalse liimiga,
mis töötab ka hüdroisolatsioonina. Sel juhul hüdroisolatsiooni kasutada ei tohi, sest ta halvendab
oluliselt liimi naket aluspõrandaga.
Aluspõrand peab olema piisavalt sile. Kui selle saavutamiseks on vaja kasutada tasandussegusid,
ei tohi tasanduskihi paksus olla alla 10 mm, sest muidu võib liim tasandussegu betoonist lahti
rebida. Puitpõranda all saab kasutada ka põrandakütet, aga selle juures tuleb hoolsamalt jälgida,
et põranda temperatuur liiga kõrgeks ei tõuse. Õigupoolest pole kõrgeks temperatuuriks
vajadustki, sest puit on jala all niigi soe.

Lisaks põrandale sobib puit ka vannitoa seintele ja lakke. Seejuures tuleb kindlasti jätta
tuulutusvahe ja hoolitseda, et õhk selles vabalt liikuda saaks. Lisaks peab vannitoas olema
korralik ventilatsioon ja seda igal juhul, sõltumata sellest, kas puitu kasutada või mitte.
Loomulikule ventilatsioonile tuleks eelistada sundventilatsiooni, nii toimub õhuvahetus peale
vanniskäiku oluliselt kiiremini ja pindade niiskumisoht on väiksem. Loomulikult on vaja
äravoolutrappi ja muud vannitoas tavalist. Üldiselt arvan, et ega korralik perenaine ei jäta ka
plaaditud põrandale veeloike ja seintele veeniresid ning nii ei tohiks olla olulist vahet, kas
kuivatada puit- või kahhelpindu. Pealegi on õlitatud pinnad piisavalt vett hülgavad ja lühiajaline
kokkupuutumine veega ei kujuta endast puidu jaoks mingit erilist ohtu.

Märt Riistop
Puitehituse klaster/Puuinfo

Järgnevalt leiad mõned stiilinäited, kuidas kasutada puitu vannitoas.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 111 112 pilt_803 pilt_804 pilt_805