Puukasuka peab tegema kuivast lauast

«Meie kliimas talub just puit suurt niiskuse ja temperatuuri kõikumist kõige paremini. Sellega ei saa võistelda ükski plastik,» ütleb Puumarketi puiduostujuht Urmas Liivak. Eeldus puidu omaduste säilimiseks on see, et materjal on korralikult kuivatatud ja õigesti paigaldatud. Paraku kasutavad ehitajad tihti liigniisket saematerjali. Tulevased puitmaja elanikud kaebavad küll pragusid seintes, küll ebameeldivat naginat, kuid see on just viletsa puidu süü.

Vabas õhus võtab puitmaterjali õhukuivaks muutumine aega pool aastat kuni aasta – seda aega ei jõua ehitaja alati ära oodata. Sobimatut materjali kasutatakse kontrollimatult, ka maja vastuvõtul ei uuri keegi, millisest puidust see on tehtud.Kindlaim oleks kasutada tööstuslikult kuivatatud puitu. Urmas Liivak loetleb puidutööstusest tulnud laua plusse: «Kulud on tänu automatiseerimisele ja suurtelle kogustele on kulud väiksemad ja kvaliteet tänu kaasaegsele tehnoloogiale parem. Enne hööveldamist kontrollitakse materjali niiskusesisaldust, et laud hiljem kokku ei kuivaks ega paisuks. Väga oluline on see, et laudu sorditakse väga täpselt. Kui ehitaja leiabki mõne defekti, saab ta laua alati ümber vahetada või vajadusel ka täpselt samasuguseid juurde tellida.»

Puit paisub ja kahaneb ilma järgi

Puit püüab ühtlustada oma niiskust ümbritseva õhu suhtelise niiskuse ja temperatuuriga. Kui niiskusolud muutuvad, tõmbub puit kas kokku või paisub. Oma ehituse tõttu teeb ta seda igas suunas erinevalt: pikisuunas on kahanemine vaevumärgatav, tüve ristlõikega diagonaalis (tangensiaalne) kahanemine on ligi kaks korda suurem kui aastaringidega risti (radiaalne). Saematerjali kuju muutub sõltuvalt sellest, millisest tüve osast laud või pruss välja on saetud. «Kui laud on paigaldamisel liiga märg, võib see sõltuvalt puu tihedusest ja aastaringide suunast isegi kuni 15% kokku kuivada,» teab Urmas Liivak. Välisvoodri puhul tähendaks see, et sulundid tulevad nähtavale või koguni lahti. Et seda välistada, peab välisvoodripuidu niiskusesisaldus olema alla 20%. Värvitava puitvoodri niiskusesisaldus tohib olla veelgi väiksem – olenevalt värvitüübist 15-18%. Männi või kuuse vahel valides võiks välisvooderduseks eelistada viimast. Tänu oma erilisele rakuehitusele imab kuusk männist vähem niiskust. Kuivades kuusepuidu rakud sulguvad, kuid männi maltspuit jääb avatuks. Väiksema niiskusimavuse tõttu on kuuse niiskusest tingitud mahumuutused väiksemad. Samas on kuuse ja männi hinnavahe väike, sõltudes eelkõige tooriku momendihinnast. Välisvoodrilaua paksuselt kokku hoida ei maksa, et see niiskust piisavalt taluks. Kuigi standardpaksus on 18 mm, tasuks suurema ilmastikukindluse huvides valida paksem, kuni 28 mm laud. Südamikupool peaks laudadel jääma väljapoole.

Viimase lihvi annab pintsel

Voodrilauda tasuks viimistleda juba enne paigaldust ükshaaval, et kuivamise ja ahenemise tõttu ei ilmuks sulundisoonest esile värviga katmata kohti. Põlveotsas on seda teha peaaegu võimatu – majatäie laudade jaoks on vaja liiga suurt katusealust pinda. Seepärast läheb enamik majaomanikke vaevalisemat ja ajakulukamat teed – lauad värvitakse seinas. Alati ei õnnestu sel viisil kokku hoida ei aega ega ka raha. Esiteks tuleb õues värvimiseks oodata sobivat ilma – otseses päikesepaistes, vihmasajus ega tuulise ilmaga seda ju teha ei saa, aga tellingute eest tuleb ka ooteajal maksta. Sageli osutub otstarbekamaks lasta voodrilauad kruntida ja värvida tööstuslikult. Peale kiiruse on selle eelis, et heas tulemuses saab kindel olla. Tööstusliku värvimise puhul krunditakse lauad paari-kolme ööpäevaga pärast hööveldamist, selleks ajaks pole need jõudnud veel tolmuda ega oma pinnale baktereid koguda. Ka värv nakkub sellise pinnaga paremini.

Puumarketist ostes on valida nelja võimaluse vahel: töötlemata, krunditud, ühe või kahe värvikihiga kaetud lauad. Urmas Liivak peab kõige mõistlikumaks varianti, kus lauad on kaetud ühe värvikorraga ja viimane värvilihv antakse laudadele pärast seina paigaldust – nii saavad kaetud kõik naelapead ja parajaks saetud lauaotsad. Et niiskus imendub puitu kõige enam pikikiudu, siis tuleb just lauaotsi eriti hoolikalt värviga katta. Samuti peab voodrilaua alumiste otste ja horisontaalse aluse vahele jätma õhuvahe. Kui tellida ainult kruntimine, tuleks välisvooder üle värvida hiljemalt järgmisel suvel. Värvimise ja värvi kuivamise ajal tasub jälgida, et õhu ja värvitava pinna temperatuur oleks üle 10 soojakraadi, värvi temperatuur üle 15 kraadi, õhu suhteline niiskus alla 80%.

Immutatud puit talub märjaks saamist

Pidevale niiskusele peab vastu üksnes immutatud puit. Immutatud puidu eluiga on viis kuni kuus korda pikem kui töötlemata puidu oma, kuna immutamine muudab materjali ligipääsmatuks mädanikele ja putukatele. Ilmastikukindluse saavutamiseks on kroomi ja arseeni välja vahetanud vaseühendid, need on tervisele ohutud. Immutatud puitu võib ka värvida. Katsed on tõestanud, et immutatud puidul püsib värv tunduvalt kauem. Kallima hinnaklassi immutust H4 kasutatakse siis, kui ehitis on pidevalt vastu maad või lausa vees. Ülejäänud juhtudel võib läbi ajada ka H3 immutusklassi puiduga – sama käib voodrilaua kohta. Liivaku sõnul arvavad kliendid ekslikult, et kui puit ei ole ühtlaselt roheline, vaid kirju, siis on tegu mittekvaliteetse immutuse või viletsa materjaliga. Ta selgitab: «Immutamist ei tehta värvitooni saavutamiseks, kaitsvadühendid on värvitoonist hoolimata puidus. Immutatud saab kogu maltspuit ja osa lülipuidust. Kuusepuit võtab immutusvahendit vähem sisse.»

Peensaetud või hööveldatud?

Populaarsemad voodrilauaprofiilid on traditsioonilised: «Kui naabrimehe maja vooder meeldib, tellitakse endalegi selline. Tegelikult on peale tavapärase 95 millimeetri laiuse laua ka näiteks 120- ja 145millimeetrist voodrit, eri profiile on kümneid,» tasuks Urmas Liivaku soovitusel julgelt teisigi võimalusi kaaluda. Viimasel ajal on peale hööveldatud välisvoodrilaua hakatud kasutama ka peensaetud lauda. Selle pind on karedam, puumuster efektselt nähtaval. Mõlemal voodrilaual on omad eelised ja ka miinused – peensaetud pind hoiab värvi paremini kinni kui hööveldatud, kuid selle vastu minnes võib ennast kriimustada. Voodrilaua tellija võiks teada vajamineva materjali ruutmeetrite arvu, paha ei teeks ka aru pidada, mis pikkusega peavad lauad olema – need tuleks osta ikka põhimõttel, et kadusid oleks võimalikult vähe. Saematerjali pikkus algab 3 meetrist, eri mõõdud on 30 sentimeetriste vahedega kuni 6 meetrini. Arvestatav välisvoodrilaua kogus maksab keskmiselt 100-150 krooni ruutmeeter, lisaks tuleb arvestada kulutustega naeltele ja värvile. Voodrilaudade tellimisele tuleks mõelda aegsasti, sest laudade kuivamine, kruntimine ja värvimine võtavad oma aja. Kui sobiv toorik on olemas, võib voodrilauad saada kätte nädalaga; kui seda tuleb hankida ja kuivatada, siis võtab tellimuse täitmine aega kuni neli nädalat.

MATERJAL MÄÄRAB TULEMUSE: Urmas Liivak soovitab tööstuslikult kuivatatud voodrilaudu, sest sel juhul on kindlustatud kvaliteet – hiljem jääb maja juures palju halbu üllatusi ära.

Regina Hansen, SL Õhtuleht, koduabc, 22. oktoober 2004

Välisvoodri viimistlemise ABC

Paigaldamise hetkel ei tohiks välisvoodriks kasutatava puidu niiskussisaldus ületada 18-20%. Puidu kuivades tekkivad mahumuutused võivad põhjustada hilisemaid probleeme ja seda eriti sulundvoori puhul. Olenevalt värvi tüübist võib värvitava pinna maksimaalne niiskussisaldus olla 15-18%. Liiga kuiva voodrilaua kasutamise tagajärjel võib vooder niiskuspaisumise tõttu seinast lahti lüüa. Garanteeritud ja ühtlase niiskussisalduse tagab puidu kuivatis kuivatamine. Välisvoodriks kasutatava puidu pind on tavaliselt lintsaepinnaline või hööveldatud. Peensaetud või karestatud pind on eelistatum, kuna parema värvinakke omaduste tõttu ei kooru sealt võimalik värvkate nii lihtsalt maha.

Kinnituseks tuleb kasutada kuumtsingitud naelu või kruvisid. Naelte või kruvide päid ei tohiks süvistada liiga sügavale laudvoodri sisse, kuna järelejääv süvend hakkab vett koguma. Naelapea ei tohi siiski ka välja jääda. Laua otstes on soovitav kinnititele auk ette puurida, see väldib laua lõhenemise. Kinnitite pikkus peaks olema selline, et nad ulatuksid alustarindisse vähemalt voodri 1,5-kordse paksuse võrra. Minimaalne aluslaudise paksus on 25 mm, laius 100 mm. Voodrilaua kinnituskruvid või -naelad ei tohi ulatuda tuuletõkkeplaati. Voodrilauad kinnitatakse reeglina, südamikupool väljapoole. Ülekattega laudise korral võib alumised lauad kinnitada seinale, südamiku pool sissepoole. Püstvoodri korral peab puidu kiud olema suunatud allapoole (tüveots jääb ülespoole). Voodri viimistlusel on kvaliteetse lõpptulemuse eelduseks, et voodrilauad on viimistletud enne nende paigaldamist. Veel parem on, kui kasutatakse eelnevalt tööstuslikult tehasetingimustes viimistletud voodrilaudu. Ehitusplatsil värvitud laudadel võivad näha jääda staabeldusliistude kohad.

Ilma staabelduseta värvimise korral kulub väga palju ruumi. Ilmastikutingimuste muutuse korral võivad päike, vihm või tuul ära rikkuda kogu maja välisilme. Kui vooder paigaldatakse viimistlemata ja värvitakse kohapeal, võivad hilisemast kuivamisest tekkivad värvimata kohad inetult näha jääda. Eelvärvitud puit tagab voodrilauale kaitse ka transpordi, ladustamise ja paigaldamise ajaks. Ehitusplatsil värvimiseks on parim kuiv, pilvine ja mõõduka tuulega ilm. Hoolikalt on vaja töödelda ka laudade otsapindu, kuna puit imab niiskust kõige enam just sealtkaudu. Hea lõpptulemuse saavutamiseks on vaja uusi voodrilaudu töödelda kolm korda: immutus, kruntimine ja värvimine. Vana fassaadi uuendamisel on vaja välja selgitada olemasoleva värvkatte tüüp ja valida uus värv sobiv vana värviga. Konkreetse värvi tüübivaliku või värvide omavahelise kokkusobivuse kontrollimiseks tasub alati pöörduda värvitootja või erialaspetsialisti poole.
Allikas: Puuinfo

Puidu niiskustase erineb kordades:

• toores puidus üle 25%
• õhukuivas puidus 15-25% (saavutatav välisõhus kuivatamisel)
• transpordikuivas puidus umbes 18% (väldib kahjustused transportimisel)
• tislerikuivas puidus 10-15%
• mööblikuivas puidus 6-10%

Maja karkassimaterjali niiskus peaks olema alla 24%, välisvoodrilaudadel alla 18%, sisevoodril alla 16% ja põrandalaudadel alla 10%. Eelistada võiks kambris kuivatatud puitu: selle niiskus on ühtlasem ning sine ja seenkahjustuste tekkimise risk väiksem.

Et välisvooder kestaks:

…lõigake voodri alaserv veeninaks (s.t. saagige lapikpinna suhtes u. 45kraadise nurga all);
…jätke välisvoodri taha umbes 22-25 mm alt üles avatud tuulutusvahe;
…jälgige, et sokkel oleks piisavalt kõrge – välisvoodri alaserv peab maapinnast olema vähemalt 300 mm kõrgusel;
…paigaldage korralikud akende veelauad ja liistud/piirdelauad;
…hoolitsege, et vihmaveerennid ja äravoolutorud töötaksid;
…räästa laius peaks olema vähemalt 300 mm, eelistatult 600 mm;
…värvige välisvoodrit regulaarselt.

Välistingimustes ohustavad puitu:

• vee sattumine piirete kihtide või pinnakatte vahele
• vihmaveererennide ja -torude läbi-jooksud
• katuseräästa defektid
• karniiside läbijooksud
• välisvoodri kokkupuutumine maapinnaga
• akende ja uste puudulik fikseerimine
• varikatuselt tagasipritsiv vesi
• katuseneelukohtadest valguv vesi
• puudulik vundamendi hüdroisolatsioon
• biomädanik (valge- ja pruunmädanik, puidumardikad)

Miks peab maja ehitamisel alati kasutama kuivatatud puitu?

• Kuivatamisel paraneb puidu säilivus. Transpordiniiskuseni (18%) kuivatamine on piisav, et puitu ei ohustaks bioloogilised kahjurid, nagu seened, bakterid ja putukad.
• Kuivatamisel paranevad puidu tugevusomadused. Niiskuse suurenedes väheneb puidu tugevus, eriti paindel ja survel, vähem nihkel, tõmbel ja löökkoormusel.
• Saematerjali normtugevus ja -jäikus, mida arvestatakse ehitiste projekteerimisel, on määratud puidu niiskuse juures alla 20%.
• Kuivatatud puidu kasutamisel laienevad liitmisvõimalused. Kuivatatud puitu saab liimida. Muude liidete puhul paraneb kvaliteet ja täpsus. Kuiv puit on parem heli ja soojuse isoleer.
• Kuivatatud puitdetailide hilisemad mõõtude ja kujumuutused on minimaalsed. Märjana paigaldatud puit võib kuivades deformeeruda, kahjustades kogu konstruktsiooni.
• Kuivatatud puidu pinnatöötluse võimalused laienevad ja paraneb töö kvaliteet.