Katustest

Kõigi hoonete puhul on nende eluea üheks olulisemaks teguriks katuse seisukord. Iga hoone vananeb ja mida vanem on hoone, seda tõsisemalt tuleb uurida katuse olukorda ning vajadusel sekkuda. Uute hoonete puhul tuleb aga pingsalt jälgida kasvavaid kvaliteedinõudeid. Tänu uutele materjalidele ja tehnilistele lahendustele on võimalik pikendada katuste eluiga kordades.

Katuse kandekonstruktsioon

Hea aluskatus ja kandekonstruktsioon on maja oluline osa. Peale katusematerjali “kandmise” peab konstruktsioon hästi toime tulema ka niiskuse ja ilmastikuoludega. Puidu kasutamine ehituses on tänu tema omadustele väga levinud, kuna just puit peab suurepäraselt vastu erinevatele keskkonnatingimustele. Lisakas on puit taastuv loodusmaterjal ja aruka tegevuse puhul ei lõpe see otsa.

Samas ei saa kandekonstruktsioonide ehitamiseks kasutada igasugust puitu. Eesti Vabariigis peab alates 1. septembrist 2007 olema kõik ehitustel kasutatav konstruktsioonpuit CE –märgistatud. Seega kehtib printsiip, et puidu tugevuslike omaduste säilimiseks tuleb ehitada kuivast, tugevussorteeritud C24 puidust. Seda nii puidu omaduste paremaks säilitamiseks kui ka turvalisema ja vastupidavama kodu ehitamiseks.

Katuse kandekonstruktsioonid võib ehitada ka näiteks liimpuidust. Laialdaselt kasutatakse liimpuidust kandekonstruktsioone suurte silletega hoonete katusekonstruktsioonide ja seinakarkasside ehitamisel, näiteks lennujaamade, ujulate, võimlate ning paljude teiste hoonete ehitamiseks. Seega sobib liimpuit ideaalselt ka eramute ehitamiseks.

Katuse aluskate

Niiskust peetakse eramu üheks suurimaks vaenlaseks, seega igasugune maja peab saama hingata. Hästi ehitatud katus ventileerib niiskust välja, kaitstes kindlalt vihma ja tuule eest, seega on aluskattel katuse ehitamise juures väga oluline roll. Katuse aluskatted jagunevad üldjuhul kahte kategooriasse – hingavad ja mittehingavad.

Hingav ehk difuusne aluskate koosneb mitmest kihist, mille üks olulisem osa on spetsiaalse riidega kaetud auru läbilaskev membraan. Katva kanga ülesanne on kaitsta hingavat membraani vigastuste eest ja seista vastu ilmastikule. Sellist aluskatet on võimalik paigaldada otse sarikatele, seejärel paigaldatakse distantsliist, roov ja katusekate. Sarika­vahe saab täita soojustusmaterjaliga, surudes selle tihedalt vastu pingule tõmmatud aluskatet.

Hingavate aluskatete paigaldamisel tuleb tähelepanu pöörata paanide omavahelisele kokku kleepimisele (parima liimumise tagavad 2 teibiga aluskatted, kus teip surutakse vastu teist teipi), mis tagavad aluskatte töötamise tuuletõkkena ja aitab katuse maksumuses kokku hoida. Kasutades hingavaid aluskatteid, ei ole vajadust tuuletõkkeplaadi ega tuulutusroovi järgi, mis praegu levinuima katusekonstruktsiooni kile­taolise ja mittehingava aluskattematerjali puhul peavad olema.

Mittehingav aluskate juhib vee ainult katuselt ära ning seda kasutatakse külmade ventileeritud pööningutega katuste puhul või soojustatud katustel, kui soojustuse ja aluskatte vahele on jäetud õhuvahe.

Katuse roovitus

Roovitus on horisontaalne puidust konstruktsioon, millele kinnitatakse katuse kattematerjal. Vertikaalset konstruktsiooni ehk roovitust nimetatakse tuulutusliistuks ning selle ülesandeks on katusealuse ventilatsiooni tagamine. Tuulutusliist paigaldatakse piki sarikaid aluskatte peale. Horisontaalselt paigaldatavate roovitise samm sõltub väljavalitud katusematerjalist kui ka katuse kaldest.

Milline katusekate?

On väga oluline, et katus kaua kestaks, oleks ilmastikukindel ning näeks kaunis välja. Lisaks peab katus pakkuma kaitset nii tuulte kui ka teiste ilmastikuolude eest.

Kivikatuseid on ehitatud tuhandeid aastaid. Sellel on ka oma kindel põhjus. Kiviga saab ilmastikukindla, turvalise ja kauni katuse. Katuse toimimisest aru saamine on esimene samm täiusliku katuseni. Klassikaline katusekivide materjal on savi. See on tugev, vastupidav ja looduslik materjal. Ta talub suuri temperatuurimuutusi, ilma ja mikroorganismide ning kahjurite rünnakuid. Viimastel aastatel on savile konkurentsi hakanud pakkuma uuem materjal – betoon.

Eterniit on tänapäevane katusekate, mis on tulekindel, keskkonnasõbralik ning hingav. Eterniidi töötlemiseks ei ole vaja spetsiaalseid tööriistu ega eriteadmisi, seepärast on paljud eterniidiga kaetud katused valminud nende peremeeste endi kätega. Eterniidi tootmise käigus ei eraldata keskkonda kahjulikke aineid. Plaadid on valmistatud tsemendist, lubjakivist, amorfsest ränidioksiidist, tselluloosist, veest, mineraallisanditest ja asbesti välja vahetanud sünteetilisest PVA-kiust.

Bituumensindleid võib pidada väga pikaealisteks. Selle aluseks on laboratoorsed uuringud ja tegelikud kasutuskogemused. Laialdaselt kasutatavad, sindleid võib paigaldada kõmmeldunud alustele, ka on neid hõlbus kasutada keeruliste katuste puhul. Vastupidavad muutlike ilmastikuolude suhtes näiteks vihm, tuul, lumi.