Ostukorv on tühi
Välisvoodrilauad
Ilmekas välisvoodrilauavalik lisab ehitisele väärtust.
Hööveldatud välisvoodrilaud on valdavas enamuses valmistatud hoolikalt valitud kuusepuidust, mille niiskussisaldus on 16% +/- 2%, ning on mõeldud kasutamiseks välitingimustes. Välisvoodrilaudade kasutuskülg on lintsaetud pinnaga, peensaetud või siledaks hööveldatud ja tagakülg jämehööveldatud. Tagakülgedele tehakse laua pikisuunalised sooned, mille paksus tohib olla maksimaalselt 1/4 laua paksusest soone kohal. Need sooned vähendavad puidu sisepingetest tekkivaid kujumuutusi.
Puit on võimeline ühtlustama ilma vaheldumisest tingitud niiskussisalduse muutusi seda paremini, mida paksem materjal on. Seega on niiskusest tingitud muutused ja võimalik pragunemine seda väiksemad, mida paksemat voodrilauda kasutatakse.
Mänd või kuusk?
Fassaadivooderduseks soovitatakse kasutada kuusepuitu (kvaliteediklass B). Kuivades “sulguvad” kuusepuidu rakud ja puit on maltspuidust (tüve välisosa) lülipuiduni (siseosa) samaväärne männipuidu lülipuiduga. Männipuidu maltspuit jääb “avatuks” ja sulgub ainult lülipuit. Oma erilise rakuehituse tõttu imeb kuusepuit männist vähem niiskust ning niiskusest tingitud muutused on väiksemad.
Pikaajaliseks kasutamiseks tuleb lauad kindlasti katta puidukaitsevahenditega ja vältida otsest kokkupuudet väliskeskkonna mõjudega. Kuna välisvoodrilauda lõigatakse kuusepuidu südamest, siis reeglina on oksakohad väikesed ning jäävad tunduvalt alla standardis lubatule.
Toimiva ja pikaealise välisvoodri eeldused on:
• kasutada piisavalt paksu voodrilauda;
• kasutada tööstuslikult alusvärvitud voodrilauda;
• paigaldada lauad südamikupoolega väljapoole;
• vältida liiteid;
• voodri alaserv lõigata veeninaks (st saagida lapikpinna suhtes u 45-kraadise nurga all);
• välisvoodri taha jätta u 22–25 mm alt ülesse avatud tuulutusvahe;
• sokli kõrgus peaks olema selline, et välisvoodri alaserv jääks maapinnast vähemalt 300 mm kõrgusele;
• korralikud akende veelauad ja liistud/piirdelauad;
• töötavad vihmaveerennid ja äravoolutorud;
• räästa laius vähemalt 300 mm, eelistatult 600 mm;
• välisvoodri regulaarne hooldusvärvimine.
Välisvoodrilaua standardprofiilid ja Puumarketi sortiment
Pinnatöötlus
Saepind
Saepind on kõige levinum profiillaua töötlus. Poorsem saepind imab värvimisel kuni 60% rohkem värvi. Värv nakkub paremini ja tungib sügavamale puidu pooridesse, tagades saepinnalise voodrilaua värvikihi kuni 2 korda pikema eluea (ei ole vaja teostada hooldusvärvimisi nii tihti). Kuid lisaks värvile haakub saepinnalise voodrilauaga hästi ka tolm ja mustus ning fassaadi puhastamine pole lihtne. Seega kui kaetav fassaad asub kohas, kus see tihti määrdub ja puhastamist vajab, tasuks kaaluda silehööveldatud voodrilaua kasutamist.
Sile
Siledapinnaline profiillaud on esteetilise ja puhta väljanägemisega. Fassaad püsib kauem puhas, sest mustusel ja tolmul pole palju pinda, kuhu kinnituda. Kergesti puhastatav (kindlasti ei tohi seejuures kasutada survepesu). Värvkate vajab küll tihedamini värskendamist, kuid fassaad on lihtsamini hooldatav.
Rihvel
Rihvel on kesktee sileda ja saepinna vahel. Sileda pinna haakuvust on parandatud peenikeste joontega puitprofiilis. Nii lähedalt kui ka distantsilt jätab rihvel vaatemängulise mulje. Peenrihvelduse üks suur eelis on väga hea värviimavus, mis tagab voodrilaua vastupidavuse ja kauni väljanägemise pikemaks ajaks.
Harjatud
Harjatud materjal toob esile kogu puidu ilu ja joonistab välja pika kasvuea keerdkäigud. Pärast värvimist jääb välisvooder ilmekas ning pilkupüüdev.
Struktuurne
Struktuurne profiillaud kutsub tänu oma kaunidusele hoonest mööduvaid silmapaare aina uuesti ja uuesti vaatama. Lihtne viis luua pretsedent lähiümbruse ainulaadse puitvoodriga.
Välisvoodri näited
Tasakaaluka ja rahuliku lõpptulemuse saamiseks tuleks vältida vertikaal- ja horisontaalvoodrite koos kasutamist ühel fassaadil, kuna see nõuab tavaliselt rohkeid liiste ja tehniliselt keerukaid detaile. Soovitaks valida ehitisele ja ümbritsevale loodusele sobiv vertikaal- või horisontaalvoodri lihtne lahendus ja säilitada konkreetne üldilme.
Vertikaalvoodrid
Kasutades vertikaalvoodris peensaetud puitmaterjali paigaldada lauad südamikupoolega väljapoole. Tähelepanu tuleb pöörata ka õigele aastarõngasuunale ja võimalikele saagimisest moodustunud karvadele, nii et aastarõngad ja saagimiskarvad oleksid suunaga alla.
Vertikaalvoodrite peamised liigid on katteliist- ja kaaslaudis. Kaaslaudis tehakse tavaliselt saetud laudadest, paigaldades lauad vaheliti teineteise peale. Katteliistlaudisel paigaldatakse kitsas liist kõrvutiolevate laudade vahe peale. Enne kaaslaudade paika panemist võiks värvida alumised lauad (või vähemalt alusvärvida) või kasutada tööstuslikult alusvärvitud puitmaterjali.
Vertikaalvoodriks kasutatakse kujuhööveldatud pool- või täissulundiga voodrilauda. Need on ennekõike UTS- ja UYS-profiilid, samuti sobib UTV-profiil.
Horisontaalvoodrid
Horisontaalvoodrilauad on kujuhööveldatud pool- või täissulundlauad, mis on mõeldud horisontaalse välisvoodri paigaldamiseks. Need on ennekõike UTV-, UYV-, UTK- ja UYL-profiilid. UYL-profiil on mõeldud poolsulundlaudiseks ja selle standardpaksus on veidi õhem kui teistel välisvoodrilaudadel.
Voodri alaserv ja sokkel
Ehitise sokli kõrgus tuleb valida selliselt, et voodri alaserva kõrgus maapinnast oleks vähemalt 300 mm. Maapind tuleks planeerida ehitise ümber nii, et see oleks kaldega ehitisest eemale (soovitatav kalle vähemalt 15 cm kolme meetri kohta).
Vertikaallaudade alaotsa võiks teha veenina. Samuti tuleks töödelda horisontaalvoodri alumise laua alaserv veeninakujuliseks. Värvimisel katta veenina hoolikalt. Välisvoodri alaserv jäetakse mõni sentimeeter sokli ülapinnast allapoole. Voodri taha jääv u 22–25 mm tuulutusvahe peab jääma õhu liikumiseks alt avatuks.
Voodri ülaserv ja räästas
Räästad kaitsevad välisvoodrit tõhusalt vihmavee eest. Räästa soovitatav vähim laius on 600 mm. Katuse alapinna ja voodri ülaserva vahele jäetakse vähemalt 20 mm kõrgune ühtlane tuulutusvahe, mis võimaldab õhu liikumist nii voodritaguses tuulutusvahes kui ka katuse sees. Kui lüüa räästaalus laudadega kinni, siis tuleks laudade vahele jätta umbes 10 mm laiused praod, et tuulutussüsteem töötaks.
Nurgad
Hoolikalt tuleb läbi mõelda nurgalaudade vajadus ja nende laius. Nurgalaudade abil saab nurgad lihtsalt viimistleda, eriti horisontaalvoodri korral, kuid samal ajal need ka rõhutavad ehitise nurki. Eriti siis kui need värvida muust voodrist erinevat värvi.
Vertikaallaudise korral saab üsna lihtsalt läbi ka ilma eriliste nurgalaudadeta. Tuleb arvutada voodrilaudade kulu sellele fassaadile, mille laudist saab täpselt jagada ja nurkadesse paigutatavatele laudadele jätta piisavalt laiust.
Aknad
Akende liitumiskoht välisvoodriga sarnaneb natuke nurgaga. Ehitise üldilmest ning voodrilaudade tüübist ja suunast olenevalt võib liitumiseks kasutada erineva laiusega voodrilaudu või paigaldada akna alaserva veeplekk. Puitmajadel on aknad traditsiooniliselt paiknenud voodri välistasapinna lähedal.
Välisvoodrilaudade ostmise-, paigaldamise- ja töötlemisjuhend
Voodrilaudade ostmisel peaks andma vähemalt järgmised andmed:
• laua profiili tüüp (nt UYV);
• puidu liik (enamasti kuusepuit);
• laudade ristlõige (mm x mm);
• laudade pikkus, kui soovitakse mõõtujärgatud puitmaterjali;
• pealispinna töötlemisviis (nt peensaagimine);
• lauad hööveldatud või peensaetud selliselt, et südamikupool jääb välja;
• võimalik tööstuslik alusvärvimine ja selle värvitoon;
• võimalik sõrmjätkatud või otsasulundiga puitmaterjal.
Hoidmine
Voodrilaudu tuleb transpordi ja säilitamise ajal kaitsta märjakssaamise, määrdumise, päikesevalguse, maapinna niiskuse, löökide ja kriimustuste eest. Lauad ladustada lapiti horisontaalsele alusele, kasutades 60 cm sammuga vaheliiste. Eemaldada lauapakkide ümber olevad teraslindid ja lauad kaitsta katteplaatidega vms.
Töötlemine ja kinnitamine
Voodrilaudu töödeldakse tavaliste puidu töötlemiseks mõeldud tööriistadega. Võimalike kaldlõigete tegemine ja järkamine täpsesse pikkusmõõtu õnnestub kõige paremini, kui kasutada elektrilist, kallutatava lõikepeaga nurk- ja ketassaagi.
Voodrilauad kinnitatakse alusroovitisele tavaliselt kuumtsingitud traatnaeltega. Sobiv naelte pikkus on vähemalt 75 mm (vt naelutuspõhimõtet). Kinnituspunktide (roovlattide) samm on tavaliselt 600 mm. Laud naelutatakse igasse kinnituskohta kahe naelaga, mille kaugus laua servast on u 20–25 mm. Horisontaalvoodri kinnitamiseks paigaldatakse vertikaalsuunalised kinnituslauad (paksus 22–25 mm) läbi tuuletõkkeplaadi tugevasti välisseina karkassipostide külge. Vertikaalvoodri puhul paigaldatakse roovlatid horisontaalsuunas ja need kinnitatakse läbi tuulutusvahe täiteliistude või -laudade ning läbi tuuletõkke tugevasti karkassipostide külge.
Kui kasutada suruõhknaelutust, siis võiks silmas pidada, et nael ei upuks liiga sügavale ega rikuks puidu pinda. Naela pea ei tohi jääda süvendisse, kuna see aitab kaasa vee imendumisele puitu. Kasutada tuleb välisvoodrile mõeldud naelu või täispeaga rihvelnaelu, et saaks töö ajal naelutussügavust reguleerida. Kui nael on laua otsale lähemal kui 70 mm, tuleks puurida enne naelutamist kinnitusavad, et vältida lõhenemist.
Liitekohad
Liiteid võiks vältida nii palju kui võimalik. Tellida saab ka otsasulundiga voodrilaudu, mille liitekohta ei pea seadma kinnituse kohale ja nii on kadu väga väike. Kui liiteid ei saa vältida, tuleks need teha nii, et sadevesi ei imenduks puidu lõikepinda. Jätk tuleks teha võimalikult tihe ja kaitsta liitekoht liistu või plekiga ning värvida lõikepinnad paigaldamise ajal hoolikalt üle.
Pinnaviimistlus
Puitvooder tuleks värvida võimalikult kiiresti peale paigaldamist.
Voodri võib teha ka tööstuslikult alusvärvitud laudadest. Alusvärv kaitseb osaliselt juba töö ajal voodrit sademete ja päikesevalguse eest ning kiirendab värvimistööd, kuna voodri paigaldamise järel võib kohe alustada lõppvärvimisega. Alusvärvile sobivad värvitüübid tuleks välja selgitada juba laudu ostes.
Lisainfo:
Termotöödeldud puidust voodrilauad
Termotöödeldud puit on naturaalne – selle omadusi on parendatud vaid kuumuse ja auru abil. Kemikaalivaba protsessi tulemusel saab keskkonnasõbraliku ja dekoratiivse materjali. Termotöödeldud puidust voodrilauad on vastupidavad, stabiilsed (paigaldamise järel ei kõverdu isegi väga laiad lauad) ning silmapaistva välimusega. Vastupidavus ja stabiilus on saavutatud niiskuse, bakterite ja hapete välja viimise kaudu puidust. Seetõttu ei levi termotöödeldud puidul ka hallitus ega mädanik ning voodrilaud püsib kaua kaunis.
Võrreldes töötlemata puiduga on termotöödeldud voodrilaudade kaardumine vaevumärgatav ning hoonete fassaadpind näib aastaid välja värskelt paigaldatuna. Välitingimustes soovitatakse voodrilauad katta UV-kaitset sisaldava naturaalse puiduõliga.
Pildid: Thermory
Lisainfo:
Lehisest voodrilauad
Lisaks harjumuspärasele männi- ja kuuselauale on võimalik fassaadi katta ka lehisest voodrilaudadega. Lehis on väga tugev ja vastupidav puit, olles tugevuselt võrreldav väärispuiduga. Aeglane kasv loob tugeva ja tiheda puidustruktuuri, mis teeb materjali raskeks. Naturaalsel kujul on lehis väga kõrge vaigusisaldusega, mis muudab puidu sama tugevaks kui puidukaitsevahendiga immutatud materjal.
Lehis on ilmastikukindel ja seda võib naturaalsel kujul paigaldada välitingimustesse. Aja möödudes muutub vooder hõbedaseks (värvus sõltub paljuski ilmastikust ja päikesest). Lehis on kõrgelt hinnatud nende seas, kes eelistavad kauakestvat lahendust. Suur boonus selle juures on vähene hoolusvajadus.
Lehise voodrilaudadest on võimalik ehitada vastupidavaid ja omanäolisi fassaade.
Pildid: Puidukoda
Materjal: Puuinfo
