Päringuvorm on tühi
Täna avatakse pidulikult Puumarketi Mustamäe esinduse uus kauplusehoone. Kuna hoone ehituses on kasutatud väga innovaatilisi puitmaterjale ja ehitustehnoloogiaid ning Puumarket on juba üle 26 aasta Eesti turul propageerinud puidust ehitamist, siis otsustas Delfi Ärileht ka ettevõtte asutajat puidusektori arengute vaatest pisut usutleda.
Lugege artilkit Delfi Ärilehest.
Puiduettevõtja Toomas Pärtel: Eesti toorainet tuleb väärindada kohapeal
Üks Eesti puidumüügi tipptegijaid plaanib raputada puiduturgu
Mustamäel on Eesti kapitalil põhineval Puumarketil 1,6-hektariline maalapp, kus nad on viimastel aastatel jõudsalt arenenud. Veel on neil neli müügiesindust Eesti eri paigus. Puumarket soovib olla Eesti suuremate ehituspuitu tootvate puidutööstuste ja ehitajate vahelüli. Paljud Eesti puidutöötlejad on ekspordis nii edukaks saanud, et ei jõua oma kodumaiseid kliente otse teenindada.
Eelmisel aastal 22,5 miljoni eurost käivet näidanud Puumarket ostab kaupa kokku üle Eesti ja müüb seda nii ehitajatele, ehituskauplustele kui ka jaeklientidele. Toomas Pärtel ütleb, et mitu suurt Eesti puidutöötlejat vajaks logistilist partnerit, sest neil ei ole jõudlust Eesti klientidega ise tegeleda. Puumarketil ongi plaan neid puidutööstusi Eestis esindada.
„Eestis on palju väga ägedaid suuri puidutööstuseid. Me tahaksime pakkuda 100% nende toodetest ka Eesti klientidele,” selgitas Pärtel. Läbirääkimised mitme suure tegijaga on veel pooleli.
Puidutööstuste käive on viimastel aastatel kohati mitu korda kasvanud ja ettevõtted ise on mühinal arenenud.
Väike buum
Eestis käib samal ajal hoogne ehitustöö. Puumarketi käive jäi eelmisel aastal napilt alla 2007. aasta ehk eelmise buumi kõrgaja omale. Majandussurutis õpetas ettevõtte juhtidele palju. Eelkõige finantskirjaoskust ja kriitilist suhtumist investeerimisse. Pärtel teab, et langusi võib oodata ka edaspidi, aga suurt majanduslangust enam tulla ei tohiks.
„Pangad korrastavad praegu korralikult turgu. Majandus on jõnksuline, aga nii järsku kukkumist ei usu vist enam keegi. Ehituses võib jahenemist oodata 2020. ja 2021. aastal, kui eurotoetused hakkavad läbi saama,” rääkis ta.
Eestis Puumarketil otsest konkurenti ei ole. Nende müüdavast moodustab puit suurema osa, suurte kettide valikus on puiduosa väiksem. Pealegi jõuab osa seda puitu neile Puumarketist.
Puumarket on üks moodsa ehitusmaterjali ristkihtpuidu propageerijaid.
Puumarket on üks moodsa ehitusmaterjali ristkihtpuidu propageerijaid. Ka nende uus müügi- ja kontorihoone Mustamäel on suures osas sellest ehitatud. Puiduvaldkonna asjatundjana näeb Pärtel sellel materjalil suurt tulevikku. Viimsi kooligi juba ehitatakse sellest. Meediast on läbi käinud, et ka olümpiavõitja Erki Nool plaanib Kristiines oma arendust. Puidumaailmas on seegi trend, et ehitajate jaoks muutub töö mugavamaks. Üha enam tellitakse tööstuslikult viimistletud ja värvitud voodrilaudu. Isegi viimast kihti ei soovita enam ise peale kanda.
Eestis on metsa- ja puidutöösturid sattunud hääleka kriitikalaviini alla, eriti nende plaan rajada puidurafineerimistehas. Eesti mets olevat hävimisohus ja ettevõtjad vahetavat meie tuleviku raha vastu. Pärtel ei ole sellise käsitlusega kuidagi nõus.
„Ma usun, et sektor on väga teadlik sellest, mida tehakse ja millist metsa maha võetakse. Eestis väärindatakse väga palju puitu. Suur osa tuuakse muide sisse piiri tagant – Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast. Mina ei karda Eesti metsa pärast,” ütles ta.
Pärtel suhtub seetõttu positiivselt ka rahvasuus tselluloositehaseks kuulutatud tehase plaani. Palju paberipuitu viiakse praegu Eestist välja ilma seda väärindamata. Eestile väga kasulik, kui see puit siia jääb. Konkurentsi suurenedes tõuseb ka paberipuu hind, mis muuseas on kasulik RMK-le. Ta saab aru, et teised puidutööstused, kes sama tooret kasutavad, ei ole sellega rahul. Mida aga arvata üleeile avalikustatud eellepingust, mis garanteerib vabrikule poole kogu RMK paberipuidust 15 aasta jooksul?
Üldiselt peaksid inimesed rohkem mõtlema, kust ja kuidas mingi toode või nähtus tekkinud on.
„Ma ei ole sugugi kindel, et RMK peaks kellelegi midagi garanteerima. Siin peaks toimima ikkagi vaba turumajandus,” kommenteeris Pärtel.
Rohkem soomlaste mõtteviisi
Üldiselt peaksid inimesed rohkem mõtlema, kust ja kuidas mingi toode või nähtus tekkinud on. Pärtel juhib meie tähelepanu lihtsale seosele. Nimelt tõi Puumarketi ostujuht talle ükskord hea näite. Kui näeme tänaval metallist tänavavalgustusposti, siis võiks peast läbi lasta, kui suur on metallitöötlemise ökoloogiline jalajälg ja kust need postid tulevad. See on tihti sisse veetud. Aga kui teeks ilusast palgist tänavapostid? Töö ja raha jääks Eestisse.
„Inimesed peaksid rohkem mõtlema, et see või teine asi võiks olla oma riigis tehtud. See on näiteks soomlaste mõtteviis. Väikeriigid on justkui sunnitud väljast ostma. Siis ei tehtagi enam vahet Hiinas ja Eestis toodetul,” ütles ta.
Pärtel suhtub kriitiliselt Eesti Energia äsja saadud loasse hakata puitu oma ahjudes põletama. See on antud peamiselt keskkonda silmas pidades, aga Eesti on nii pisike täpp maailmas, et see argument ei ole tugev.
„Olen rännanud ja vaadanud, mida lõunapoolsetes riikides tehakse. Prügi on igal pool ja veekogudesse lastakse mida iganes. Kui peamine probleem on saastamine, siis ma selle loa andmist õigeks ei pea.”
Kui valitsus teeb vale otsuse, siis ma tahaksin teada, et keegi seal ka vastutab selle eest.
Kas meil võetakse siis liiga innukalt metsa maha? Pärtel usub spetsialiste, kes ütlevad, et probleemi ei ole. Just neil peavad olema õiged arvutusmeetodid ja arvud. Iga osalise argumendid peavad olema põhjendatud.
Valitsuse viimase aja möödalaskmiste kohta märkis Pärtel, et neid puudutab eelkõige kütuseaktsiisi tõus, mis kohe hindu kergitas. Ta ei mõista, miks oleme elatustasemelt Euroopa viimaste seas, aga kütuseaktsiisi suuruselt esikümnes. Need kaks peaksid ikka käsikäes käima. Aktsiisi suurenemine tähendab hinnatõusu lõpptarbijale. Pärtlit häirib aga veel üks teema.
„Mina kui ettevõtja tean, et kui ma teen prohmaka, siis tunnen seda väga valusalt. Kui valitsus teeb vale otsuse, siis ma tahaksin teada, et keegi seal ka vastutab selle eest. Võtame kas või alkoholiaktsiisi. Kümneid miljoneid jääb saamata, aga kes vastutab?” küsis mees retooriliselt.
Firma algus ja nüüdne seis
- aastal asutati firma Ratox, mis sai 1998. aastal Puumarketi nime. Toomas Pärteli sõnul oli algus väga vahva. Esimene puidukoorem jõudis kohale 1991. aasta 31. detsembril. Müük käis peamiselt Lõuna-Eestist Tallinnasse ja kasumlikkus oli umbes 300%. „Vahetasime isegi autosid palkide vastu. Oli nostalgiline aeg,” meenutas ta.
Tänapäeval on tegu juba üle 20 miljoni eurose käibega ettevõttega, kus töötab ligi 80 inimest. Ettevõte on viimastel aastatel arengusse investeerinud umbes 4 miljonit eurot, suur osa sellest Mustamäel asuvasse kompleksi. Aktsionäride ringis on ka viimasel ajal sillaehituse teemaga meediapildis figureeriv Raivo Hein. Pärtel on Heina sillaideega päri – see asi tuleb ära teha. Nagu ka Tallinna-Tartu maantee laiendus.
Puumarket AS-i omanikud on Toomas Pärtel (66%), Raivo Hein (30,5%) ja Marti Rehemaa (3,5%).
