Puumarket kui puidusõber
Puumarketi ja Puidusõbra sõprus puiduga on vastastikune!
Puumarket on alati olnud puidusõber, propageerinud puidust ehitamist ning hoidnud alati ennast kursis puitmaterjalide maailmas toimuvaga. Lisaks tähendab see loomulikult seda, et eelistame ka ise viibida puidu keskel. Näiteks on Puumarketi Mustamäe ja ka Puumarketi Tartu kauplusehoonte ehitamiseks kasutatud Eesti tootja Arcwood ristkihtpuitu. Need kaks hoonet on tõestanud, et innovaatiliste puitmaterjalide kasutamisel on puit igati sobilik ehitusmaterjal suurte ja vastupidavate hoonete ehitamiseks.
Puidust ehitatud hooned tagavad elamiseks ja töötamiseks hea sisekliima ning on eelkõige keskkonnasõbralikud. Puit on taastuv ja taaskasutatav ressurss, mis kannab endas pikaajalisi ehitustraditsioone ning väärtusi, olles samas suurepäraseks materjaliks uute ja innovaatiliste ehitusmaterjalide väljatöötamisel. Puidu kasutamisel on eeliseks hea omakaalu ja kandevõime suhe, halb soojusjuhtivus ning korrosioonikindlus.
On hea tõdeda, et üha enam pööratakse tähelepanu ökoloogilistele materjalidele ning nende mõju inimeste heaolule, mitte ainult kaunidusele. Teaduslikult on tõestatud, et biofiilse disaini ning puidu kasutamisega elukeskkonnas suurendatakse inimeste füüsilisi võimeid ning vaimset tasakaalu. Loe edasi Andrew Knox läbi viidud uuringust lähemalt.
Puittoodete valmistamine on väikese energiakuluga ning koormab vähe keskkonda.
Puumarket on Eesti Puitmajaliidu toetajaliige
Puidusõbrana on Puumarket alates 2019 aastast Eesti Puitmajaliidu toetav liige. Eesti Puitmajaliit ehk Woodhouse Estonia on loodud Eesti puitmajade edulugude jagamiseks ning selle eesmärk on inspireerida rohkem inimesi avastama puidu kui ehitusmaterjali eeliseid ning luua sidemeid tootjate ja teiste partneritega. Woodhouse Estonia peamine eesmärk on oma liikmete konkurentsivõime ja ekspordisuutlikkuse tõstmine läbi erinevate toetavate ühistegevuste. Loe lähemalt Puitmajaliidu kodulehelt.
Puumarket toetab käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistlust
Käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistlus on ainuke omataoline üritus nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil. Professionaalsed palkmajaehitajad saavad võrrelda oma oskusi teiste kolleegidega põnevas ja pealtvaatajatele kaasahaaravas vormis.
Fotod: Puitmajaliit
Võistlejad peavad kiirust ja parimat tehnikat näitama palkmaja olulisemate konstruktsiooni osade – nurgatapi ja vara – valmistamisel. Võistluse võidab ülesande lühima ajaga ning korrektseimalt teostanud võistleja. Võistlus toimub kolmes kategoorias – professionaalid, õppijad ja kirvemehed.
Puumarket toetab Ehituspuuseppade kutsevõistlust
Noore Meistri festivali raames on igal aastal selgunud parimad noored tegijad mitmekümnel kutsealal. Võitjad ootab sageli võimalus esindada Eestit rahvusvahelistel võistlustel EuroSkills ja WorldSkills. Seni on mõõtu võtnud kutseõppurid üle Eesti, näidates oma valitud eriala ja ametiga seotud pühendumust, kiirust, täpsust ja omandatud oskuste rakendamist.
Puitmajasektori jaoks olulise ameti – ehituspuusepp – kutsevõistluse korraldamisse on otsustanud panustada vajaliku puitmaterjaliga Puumarket AS. Puumarketi juhatuse esimees Toomas Pärtel kinntab, et Puumarket usub puidust ehitamise tulevikku. Seepärast on ka loomulik, et me juhtiva ehituspuidu müüjana kutsevõistluse toetamise enda kanda võtame.
Rohetiiger
Puumarket toetab ehituse teekaardi koostamist läbi koostööplatformi Rohetiiger. Ehituse teekaart vastab küsimustele: miks, kuidas, millal ja kes peab mida tegema, et Eesti ehitussektor oleks tulevikus rahvusvaheliselt konkurentsijõuline, tagaks inimestele kvaliteetse elukeskkonna ning suudaks täita rohepöörde nõuded. Rohetiigri Ehituse teekaart käsitleb kogu ehitise eluringi – alates planeerimisest ja ehitamisest kuni lammutamise ning utiliseerimiseni.
Mis probleemi teekaart lahendab? 2021. aastal moodustas Eesti CO2 heitmest 49,6% ehk 6,3 miljonit CO2e ehitus- ja kinnisvarasektor. Sellest omakorda 32% tuleb energiakasutusest, 8,4% ehitusest ning 6,5% ehitusmaterjalidest. Rohetiigri teekaart seab eesmärgiks vähendada ehituse- ja kinnisvarasektori CO2 jalajälge 85% aastaks 2040.