Et puitu tuleb rohkem väärindada, on Eestis igihaljas jututeema, Kuid sama teema on üleval ka mujal, näiteks Rootsis. Sel temal kirjutab Linnaeuse Ülikooli metsa- ja puidutööstuse osakonna professor Dick Sandberg. Professor Sandberg tõdeb, et pool Rootsis raiutavast metsamaterjalist kasutatakse energia saamiseks ja ligikaudu kolmandikust saab paberitööstuse algmaterjal. Seega vaid viiendikust raiutavast puidust saab saematerjal või lauad. Ja kuigi see 20% on vaid väike osa puidu kogumassist, annab just see kõige suuremat tulu, ehk on Rootsi metsanduse majanduse selgroog, nagu väljendub Sandberg. Just puidu töötlemises ja sellele lisandväärtuse andmises peitub ka uute töökohtade loomise võimalus ning metsatööstuse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamine.

Et puidu töötlemine puitmaterjaliks on majanduslikult kõige kasulikum tegevus, näitavad ka arvud. Rootsis on leitud, et 82% metsaomanike kasumist tuleb puitmaterjalist, tselluloositööstus annab 18% ja puiduenergia vaid alla 1%. Samas ekporditakse Rootsist suurem osa (70%) puitu töötlemata kujul. Kui aga suurendada sematerjali töötlemist Rootsis kahekordselt, tekiks juurde 100 000 uut töökohta, neist enamus väljaspoole suuremaid linnu. Eriti tasub tähelepanu pöörata mööbli- ning tisleritööstusele ja selles sektoris nõutava materjali tootmisele. Kuigi sama suurusjärk puitu kasutatakse Rootsis ehituses, on mööblitööstuses lisandväärtus 20-30 korda kõrgem kui ehituses. Üldine hinnang ongi selline, et puidu kasutamisel ehituses on lisandväärtus 1,5 korda, tisleritööstuses 15 ja mööblitööstuses 30 korda, ehk vastavalt nii mitu korda muutub puitmaterjal kallimaks kui oli selle hind ümarmaterjalina.

Rootsis on puidu peamine lõppkasutaja ehitus. Siiski vaid väike osa puidust (ligikaudu 12%) kasutatakse otseselt majade ehitamiseks. Enamik materjalist töödeldakse erinevateks toodeteks, nagu uksed, aknad, trepid jne. Kui ehitussektor kosub ja ehitatakse rohkem, kasvab otseselt ehituses puidu kasutamine vaid veidi, kuid olulise kasvu annaksid just erinevad lisatooted tisleri- ja mööblitööstusest.

Tulevikusuundumus peaks Rootsi professori hinnangul olema seotud ehitusega, vajadus majade järele ei kao ju kusagile. Täna väärindatakse olulisel määral ainult kolmandikku toodetavast puidust. Ülejäänu läheb paberitööstusele või energia tootmiseks. See tähendab, et Rootsis subsideerib puitmaterjali tootmine toorainega tselluloositööstust ja bioenergia sektorit. Pikas perspektiivis võib see olukord muidugi muutuda, eriti kui vaadata suundumusi bioenergia valdkonnas, kuid tähelepanuta ei tohi jätta ka puitmaterjali tootmise arendamist. Vastasel juhul võivad metsaomanike kasumimarginaalid väheneda.

Et seda olukorda vältida, tuleks Rootsis suurendada kodumaise puidu kasutamist. Eriti just lehtpuidu kasutamist, millest suurem osa läheb praegu tselluloositööstustele. Selle asemel, et mööblitööstused impordivad troopilist puitu, võiksid nad kasutada kodumaist lehtpuitu, arvab Sandberg. Selleks on aga vaja efektiivistada tootmist, parandada logistikat ja arendada tooteid.

Kodumaise puidu suurem kasutamine tisleri- ja mööblitööstuses ei jätaks tooraineta ka Rootsi tselluloosi- ja paberitööstusi, leiab Sandberg. Juba praegu saab see sektor neljandiku oma toorainest saeveskitest ouiduhakke ja tootmisjääkide näol. Saeveskite uuendamine ja moderniseerimine võib anda neile ka võimaluse turustada oma jääke hakkepuiduna.

Sandberg tõdeb, et metsasektori ja puidu kasutamise arendamine on kasulik kogu Rootsi ühiskonnale. Traditsiooniliste puittoodete väärtusahela tõhustamine annab suuremat tulu ja vähendab puidu kadu tootmisprotsessides. Ja kui vaadata tulevikku, võib eeldada, et biokütuste kasutamine järjest kasvab. See suurendab ka nõudlust puidu järele. Muidugi võiks ju enamus metsamaterjalist ära põletada, kuid kasulikum oleks leida alternatiive.

Allikas: http://www.nbforest.info/

Teate koostas:
Toomas Kelt
Eesti Metsaselts
Kommunikatsioonijuht
+372 50 72 816
www.metsaselts.ee