Terrassipuit tahab pärast paari aastat sodist puhastamist ja õlitamist. Kindlasti tuleb terrassipuidu valikul jälgida peale laualaiuse ka selle immutusklassi ja profiili.

“Kui eksootiliste puiduliikide jaoks raha ei jätku, tuleks valida immutatud männilaud,” osutas ASi Kestvuspuit direktor Taavi Saar rahakoti paksuse tegurile laua valikul. Tavaline terrassilaud on 21-45 millimeetrit paks ja immutatud vastavalt klassile HC3 ehk AB.

Paadikaide puhul oleks Saare sõnul parem HC4- ehk A- klass. Need lauad tuleb eraldi tootjalt tellida. Profiili puhul on levinumad sile ümardatud nurkade profiil ja sooneline profiil. Ehkki sooneline pole nii libe, kogub see sodi paremini. Lisaks on olemas ka pruuni immutusega terrassilaudu – see tähendab, et immutusvahendile on lisatud pruuni värvainet ja saadud tavalisest rohelisest lauast erinev toode. “Samas ei ole pruun värv ultraviolettkiirte käes sama kestev, kui on roheline,” tõdes Saar. Seetõttu tuleb pleekivaid terrassilaudu iga paari aasta tagant puiduõlidega katta.

terrassi-hooldus

Puitplastik lubab pikka iga

Terrassilaua eluiga on Saare sõnul tavaliselt kümmekond aastat. Kilekeskus OÜ müügijuht Silver Lell pakkus terrassile puitplastiku komposiidist (WPC) laudu, mis on valmistatud sulatatud plastmassi ja puidu segamisel. Plastik hoiab puitu mädanemise ja kahjurite eest, puit aga plastikut omakorda päikesekiirguse eest. Liiatigi kaitseb puitplastik loodust, kuna see koosneb poole ulatuses taaskasutatud plastikust ja puidutolmust, kiitis Lell oma kaupa. Samuti on puitplastikust terrassilaud tema väitel ilmastikukindel ja hilisemad hoolduskulud sellel peaaegu puuduvad. Garantiid pakkus Lell sellisele lauale 25 aastat.

Alternatiiviks eksoodid

Puitplastikust terrassilaudade kasutusaladeks on Lelli sõnul õueterrassid, aia- ja rabateed, samuti paadisillad ning piirde- ja dekoratiivaiad. “Puitplastik hoiab puiduga võrreldes 90% paremini kinni naelu ja 50% paremini kruvisid,” kinnitas Lell. Reval Timber OÜ juhataja Raivo Mitt ütles, et terrassilauad on tavaliste laudadega võrreldes tavaliselt vastupidavamast materjalist valmistatud. “Terrassilauad on enamasti kas sügavimmutatud või siis tehtud iseäranis tugevast puiduliigist. Säärased on näiteks lehis ning eksootilisematest tiik, ip ja teised,” loetles ta ebatraditsioonilisi terrassimaterjale.

Siiski on Miti sõnul levinuimaks ikkagi kohalik immutatud puit, kuna see on hinnalt soodsaim. Puitu immutatakse tööstuslikult vaakumis. Sellest imetakse niiskus välja ja asemele pannakse kemikaal, mis pikendab puidu eluiga. Terrassilaudade hulgas domineerib ikkagi maltspuit. Erinevalt juba puu eluajal surnud ja sulgunud rakkudest koosnevast kalgist lülipuidust on pehmem maltspuit immutatav. Teisalt just elusrakuline maltspuit vajabki hallituse ja seente eest enim kaitset.

Allikas: Ehitusinfo.ee