Eesti puitmaja on võõrsil popim kui kodus!

Aasta Tehasemaja žürii esimees Jarek Kurnitski leiab, et Eesti puitmajadel on ka koduturul potentsiaal turuosa kasvatada. Eesti puitmajatootjad on tublid eksportijad, ent miks koduturul sama edukad ei olda?

Mõjutajaid on mitmeid, eks oluline on ka maksumuse küsimus. Muuhulgas on musta tööjõu kasutamine eramuehitusel siiski üsna levinud ja nii võib juhtuda, et tehasemajad ei ole hinnalt võrdväärsed.

Väikeplokist kivimaja on ka suhteliselt lihtne laduda ning väljast soojustada, lahendused on lihtsamad kui puitkarkasselamu puhul. Võib-olla on pisut kinni ka eelarvamustes: kui tehniline lahendus pole korralik, võivad hooned läbi puhuda või ilmnevad niiskusprobleemid, ent selline praak mõjutab ka korralike tootjate mainet. Ka tulekaitsenõuded teevad ehitamise keerulisemaks, ent lõpuks taandub asi ikkagi ehitusmaksumusele.

Kui palju jätkuks tootjatel tootmisvõimsust?

Mitmed tootjad on end tõepoolest täisvõimsusel välisturgudele suunanud ning koduturule ei keskenduta.

Vaadates, milline on nende välja minevate hoonete projektdokumentatsioon, siis on see vägagi kvaliteetne ja põhjalik. Võib-olla Eesti turg ei oota veel hetkel sellist kvaliteeti ja kaasnevat hinda.

Kui teadlikult ostetakse just puitmaja?

Kindlasti on tellijaid, kellel on kindel soov kas betoonmaja või puitmaja ostuks, aga hoone hind, asukoht ja planeering on üldjuhul kordades olulisemad. Olenemata materjalist lähevad kaubaks ka üsna inetu arhitektuuriga hooned.

Mida tulevik võib tuua?

Soomes kogub puitarhitektuur tasapisi populaarsust, turg on arenemas, ka Rootsis on puitehituse osakaal Eestiga võrreldes suur. Võib arvata, et meie puitmajad tõestavad end tulevikus ka koduturul. Küll aga nõuab see töövõtjatelt oskust hooneid korrektselt püstitada ning maksumus peab olema konkurentsivõimeline.