Kuidas hooldada puidust, kivist või betoonist terrassipõrandat?

Nagu toapõrand, nii tahab ka rõdu- ja terrassipõrand aeg-ajalt värskendamist, ükskõik mis materjalist see ka pole. Alati kehtib reegel – põrandat on kergem kaitsta kui parandada ning parmini peab vastu regulaarselt hooldatud põrand.

Puitpõrand

Puust terrassipõranda jaoks on tõenäoliselt parim (ja ka enimkasutatud) materjal süvaimmutatud terrassilaud. Kui põrand on alles uus, ei maksa esialgu ühegi viimistlus- või kaitsevahendiga selle kallale minna. Sellisel põrandal tuleks lasta aasta (või ka paar) ilmastiku käes seista – selle ajaga põletab päike immutusaine pealmistest puidupooridest välja ja viimistlusaine saab sisse imbuda. Eriti tähtis on see siis, kui tahetakse rohelist terrassilauda hoopis mingit teist tooni toonida, vastasel juhul hakkab seesama immutusaine ka viimistluse tooni muutma.

Alusta pesust

Enne viimistlemist tuleb terrassipõrand korralikult puhtaks pesta, sest aja jooksul on sinna kindlasti nii mõndagi pudenenud-tilkunud – grillrasva, ehk ka mõni tilk punast veini, muust mustusest rääkimata. Kõige targem on kasutada spetsiaalset terrassipesuainet (nt Pinotex Terrace Cleaner) ja tugevate harjastega harja. Terrass tuleb pesuainega korralikult üle nühkida ja seejärel veel korralikumalt loputada (soovitavalt näiteks aiakastmisvoolikuga). Puhastusvahendit tuleb kanda korraga 2–3 ruutmeetrile. Vaadake hoolega, et pesuainet taimedele ei pritsiks, see ei mõju neile hästi! Laske vahendil mõjuda umbes 10 minutit, siis hõõruge pinda tugevasti harjaga ning loputage puhta veega. Kui vaja, korrake kogu protseduuri. Põrandat loputage kas kalde suunas või muudest konstruktsioonidest eemaldudes. Enne õlitamist peab põrand ka korralikult ära kuivama. Kui vihma ei saja ja päike paistab, tõmbab põrand tegelikult päevaga kuivaks. Kui laudadele on hakanud tekkima rohekat ollust ehk bioloogilist saastet, siis selleks puhuks on olemas spetsiaalsed pesuained ehk biotapjad. Põhimõtteliselt on võimalik pesuaine ka ise kokku segada, selleks sobib näiteks tugev majapidamisseebi lahus (seepi võib vette riivida lihtsalt tavalise jämeda köögiriiviga), sest ka spetsaine koostises on seebikivi. Siiski näitab kogemus, et isetehtud puhastusvahendiga põrandat ikka päris puhtaks ei saa. Kui kasutate tiikpuuõli, tuleks õlitatav pind enne puhastada spetsiaalse tiikpuu puhastamise vahendiga.

Õlitamine

Terrassilaudu on kõige targem viimistleda õliga. Kui soovite täiesti naturaalset viimistlust, tasub valida mõni looduslik õli, näiteks Amello tõrvaõli, mis sisaldab linaõli, looduslikku vaiku, kännutõrva, männitärpentiini ja kaitseainet hallituse ning puidusine vastu. Sobib enam just heledate puiduliikide (mänd, kuusk, kask ja lehis) viimistlemiseks. Tõrvaõli saab ka värvimuldadega toonida, eriti immutamata puidu korral – see annab lisakaitse UV-kiirguse vastu. Terrassi tõrvaõli ei sobi lakitud või värvitud pindade viimistluseks. Linaseemneõli, looduslike vaikude ning männitõrva baasil valmistatud terrassiõli pakub ka Eco Oil. Väärispuidust pinna töötlemiseks võiks kasutada tiikpuuõli.
Enne õlitama asumist tuleks veel kord veenduda, et lauad on piisavalt kuivad – niiskust peaks lauas olema alla 15%. Niiskemas keskkonnas elavad kõikvõimalikud mikroorganismid rõõmsalt edasi, õlitamisest hoolimata.

Spetsid kasutavad selleks niiskusemõõturit, ise saab kuivuses veenduda nii: kui laud koputades „kõliseb”, on õige aeg. Tuhmilt tümpsuv heli näitab, et peab veel kuivama. Üldjuhul on aasta maas olnud terrassilauad õlitamiseks piisavalt kuivad.
Õli kantakse puidule pintsliga piki lauda. Oluline on, et puu õlist küllastuks, aga liigne õli, mis pinnale läikima jääb, tuleb umbes poole tunni pärast lapiga ära pühkida.
Üle õlitatud põranda võib kirjade järgi käia juba järgmisel päeval, aga vajadusel võib ettevaatlikult üle põranda minna ka mõne tunni pärast. Seda küll tugeva ja sileda tallaga puhaste jalanõudega. Tõeliselt kasutamiskõlblik on põrand siiski alles nädala pärast. Teine kiht õli pannaksegi terrassile umbes siis.
Tiikpuuõli võib põrandale kanda kas lapi või pintsliga, seda 1–2 kihti (kuni küllastumiseni). 15–20 minuti pärast pühkige üleliigne õli ära ja enne peal tatsamist laske täielikult kuivada.
Kuna looduslikud vahendid kipuvad ikka vähem kestma kui keemiat täis viimistlusvahendid, tuleks põrand igal aastal üle vaadata ja vajadusel õlitamist korrata. Terrassiõli põhiline vaenlane on päike (mitte niivõrd vesi ja lumi) ja sestap vajab sagedasemat hooldust just lõunapoolne terrass.

Tehisõli sisaldab fungitsiide

Kellele sobib ka mittelooduslik õli, siis eelnevalt süvaimmutatud puitu saab dekoratiivselt viimistleda ja kaitsta ilmastikumõjude eest ka Pinotex Terrace Oiliga, mis sisaldab toimeaineid hallituse ja puidusine vastu ning kõlbab ka juba eelnevalt õlitatud pehmetele puiduliikidele (mänd, kuusk, seeder, lehis). Ka selle õli puhul peab terrass enne olema puhastatud ja kuivada lastud.
Maksimaalse kaitse tagamiseks võiks puhastatud puitpinnad enne õlitamist kruntida puidukaitsekrundiga Pinotex Base. Õli tuleb panna (pintsliga) 1–2 kihti, pinda töödelda küllastumiseni, tingimata eemaldada ülemäärane õli umbes 15–20 minuti pärast. Katmise käigus puhastage pintslit aeg-ajalt kuiva lapiga. Pinotexi õli saab samuti toonida – kas või roosaks või säravkollaseks, aga loomulikult ka pruuniks, halliks jne, valik on lai. Värviliste terrassiõlidega võib teha lausa mõne popi rahvarõivaseeliku triibustiku. Nagu ka loodusliku õli puhul, annab õliga toonimine terrassile suurema vastupidavuse UV-kiirguse vastu. Õlitatud terrassilaudu tuleks hooldada ehk siis üle õlitada korra aastas. Poodidest leiab veelgi terrassi õlitamiseks sobivaid vahendeid, näiteks Alpina mööbli- ja terrassiõli Garten-Holzöl (veega vedeldatav), Ronseali terrassiõli (Decking Oil). Firma Osmo pakub aga nn libisemisvastast terrassiõli (Anti-slip decking oil ), mis toimib just niiskel pinnal. Vahendit ei soovitata kasutada eraldi viimistluseks, vaid teise katva kihina värvilise või värvitu töötlusega pindadel. Nii nagu betoonpõrandate jaoks, on olemas ka puitpõrandate impregneerimiseks mõeldud vahendeid, mis kaitsevad pinda kõdunemise, vee, õli- ja mustuseplekkide eest.

Värvitud terrassipõrand

Üldiselt terrassile värvitud põrandat ei soovitata, kuna väljas on palju liivateri ja muud kõva puru, mis kipuvad värvitud põranda kiiresti inetuks kraapima. Sama kehtib lakitud põranda kohta.
Kui siiski olete otsustanud värvi kasuks, võib valida nii vesialusel põrandavärvi (nt Epolan V Akryl) või siis lahusti baasil värvi (nt Epolan Alkyd). Värvida tuleks kaks kihti.
Sellise hoolduse eel eemaldage põrandalt lahtine värv või lakk ning peske põrand puhastusvahendiga (nt Bio Cleaner) puhtaks. Seejärel loputage puhta veega ja laske korralikult kuivada, seejärel värvige või lakkige üle.

Looduslik kivi – lihtsam kaitsta kui puhastada

Terrass ei pruugi aga alati puust olla – kivi sobib maapinnaga tasa asetsevale terrassipõrandale sama hästi.
Looduslikust kivist pindade puhastus on omaette teadus, ütlevad asjatundjad. Ja soovitavad sellist põrandat kohe paigaldamise järel kaitsevahenditega töödelda, muidu võib juhtuda, et tugevalt määrdunud pinda hiljem puhtaks ei saagi. Looduslik kivi on üldjuhul pehme ja poorne ning imeb mustuse endasse. Eriti hull on asi näiteks õli ja muude vedelikega. Meie kliimas mõjutab looduslikku kivi ka külmlagundamine, mis salakavalalt võib põhjustada kivile pöördumatuid kahjustusi.
Kivi- ja betoonpindade eripesu, kaitsetöötluse ning toonimisega tegelev ettevõte Cleanserv soovitab igasugusest kivist ja betoonist pindade kaitsmise töö jätta asjatundjate hooleks. Siiski, kui põrand on alles uus, peaks sellega teoreetiliselt hakkama saama ka inimene ise. Kui aga kivi on varem töödeldud ja pole teada, millega, võib tekkida olukord, kus puhastusvahend ja varemkasutatud vahend omavahel ei sobi ning asi võib käest minna. Kui nii on juhtunud, ei tasu kohe meelt heita, ehk saavad professionaalid siiski asja parandada.

Kivipõranda kaitsmine

Uue kivipinna töötlemiseks on kõige parem impregneervahend. Näiteks Cleanservi kasutatav vahend on pärast nädalast kuivamist nii kindel, et kui valate põrandale mootoriõli ja jätate kaheks päevaks seisma, võite selle pärast lapiga lihtsalt ära tõmmata ja plekki ei jää. Impregneervahend jätab kivi 98% ulatuses väljapoole hingama, aga sisse ei lase midagi.
Impregneerimine kaitseb kivipinda ka sammaldumise ja külmlagundamise eest. Samuti muutub kergeks küünlarasva ja nätsuplekkide eemaldus – kemikaalide asemel on vaja vaid pahtlilabidat või kraabitsat.

• Mitte mingil juhul ei tohiks kasutada lõikvõimalikke lakke. Ka vanasti paljukasutatud värnitsaõli mitte. Lakk ei lase kivil hingata, niiskus jääb kivi sisse ja lagundab selle üsna ruttu.
• Kaitsmata kivipõrandale tilkunud/voolanud vedelikku (vein, grillirasv, toiduõli jms) võib proovida eemaldada sooja veega (kuum vesi võib külma kivipinna ära lõhkuda). Vett tuleks uhada peale kohe ja hästi palju – soe vesi lahjendab ka õli pisut, et see veel sügavamale ei imbuks. Nii saate küll vaid nõrgema pleki, päris välja selline esmaabi plekki ei võta.
• Hea abimees on survepesur. Tugeva survega saab lahti ka näiteks samblast, mis kividele või nende vahele kasvanud on. Seal, kus survepesurit kasutada pole võimalik, saab sammaldunud pinda töödelda vastava ainega, mis suretab sambla kuni juureni välja ja peatab edasise levimise. Tavaline veega survepesu, millele ei järgne kaitsetöötlust, eemaldab küll sambla nähtava osa, aga pinna sisse alles jäävad juured kasvatavad sambla 6-12 kuu jooksul tagasi.
• Pleki eemaldamiseks võib appi võtta ka vettimeva tolmuimeja-pesuri. Pesta võib tavalise Fairy lahusega, mis hästi rasva lahustab, ning kõige lõpuks võiks pinna veel survepesuriga üle lasta. Aga kõik see peaks toimuma kohe, kui midagi maha läheb, siis on veel mingi lootus ise asja natukenegi päästa.
• Kaitstud kivipõranda pesuks sobivad peamiselt nõrgalt leeliselised pesuvahendid.
• Väga määrdunud ja delikaatse kivipinna puhastamiseks saab spetsfirmalt tellida ka biokeemilise pesu, mis on sama efektiivne kui liivapritsiga töötlemine ega saasta keskkonda.

Betoonpõrand

* Betoonpindade süvapesuks on hea kuuma vee kõrgsurvepesur (270 bar/ 140 kraadi). Selline keemiavaba ja keskkonnasõbralik pesuviis ei kahjusta kivipindu.
* Ka betoonpinna kaitseks võib kasutada impregneerimist, sellise töötluse saab spetsfirmast tellida.
* Cleanserv pakub aga koos impregneerimisega ka betooni toonimist. Kasutatavad ained ei jää pinda kilena katma, vaid imbuvad sisse. Impregneeritud põrand hülgab olmemustust, vedelikke ja õlisid, sinna ei kasva sammal ning seda on kerge puhastada grafitist või värvikahjustustest. Sel moel töödeldud betoonpõrand jääb hingama, on vastupidav külmalagundamisele, impregneer kaitseb ka UV-kiirguse eest. Taoline töötlus kaitseb pinda üle kümne aasta.

Allikad: Sadolini Värvikeskuse müügikonsultant Relika Soa, Cleanserv.