Päringuvorm on tühi
Norras Bergeni linnas valmib käesoleval sügisel 14-korruseline puitkorterelamu, millest saab mõneks ajaks maailma kõrgeim puitelamu. Ehituslahendus on originaalne – korterite ruumelemendid paigaldatakse liimpuidust kandesõrestiku sisse. Ruumelemendid ehitati viimse kui detailini valmis Eestis ‒ Kodumaja ettevõtete gruppi kuuluvas Kodumajatehase AS-i tehases.
Projektijuhi Ole Kleppe kirjeldus puitehitamise olukorrast Norras kõlab meilegi tuttavlikult: puitu kasutatakse Norras peamiselt vaid eramute ehitamiseks, kusjuures tegemist on maksimaalselt kolmekordsete hoonetega. Suuremõõtmelises linnaehituses kasutatakse valdavalt betooni.
Nüüd on aga olukord muutumas. Nii Norra ametnikud kui ka puitu kasutavad ehitusfirmad on tõsisemalt huvitatud puidu kui taastuva ja keskkonnasõbraliku materjali kasutamisest ka suurte hoonete ehitamisel. Bergeni puitkorruselamu on pilootprojekt, mille ehitamine ja hilisem hooldamine annab suuremõõtmelises puitehitamises hindamatu kogemuse.
Hoone asub Bergenis otse mere ääres, Puddefjordi silla kõrval. Ole Kleppe sõnul on asukoht nii logistika kui ka arhitektuuri seisukohast ideaalne. Hoone komponendid on võimalik laevaga otse ehitusplatsile transportida ja võimas betoonsild lubab ‒ või pigem isegi lausa nõuab ‒ ka selle kõrvale ehitatavalt hoonelt piisavat kõrgust.
Väiksema hoone varjaks sild lihtsalt ära. Mere ja mägede vahel asuvas Bergenis sajab väga tihti vihma. Seetõttu saab olema huvitav näha, kuidas suur puithoone niiskes rannikukliimas vastu peab ja kui sageli tuleb hooldustoiminguid teha.
“Projekti üks põhieesmärke on näidata, et kandev puitkonstruktsioon võib ka industriaalses linnaehituses toimida ja sealjuures veel mõõdukate hoolduskuludega,” ütleb Kleppe.
Korterelamu kannab nime “Puu” ja selle kavandamine algas üle seitsme aasta tagasi. Alguses oli juttu 12 korrusest, kuid lõplik korruste arv on 14. Sellega saavutati hoone kõrguseks 51 meetrit, mis tagab Norrale mõneks ajaks tähelepanu kui riigile, kus ehitati maailma kõrgeim puithoone. Elamus on 62 korterit ‒ kahetoalised on suurusega 43 m² ja kolmetoalised 64‒66 m². Kahetoalised korterid koosnevad ühest ruumelemendist, kolmetoalised kahest. Enamikel korteritel on oma rõdu. Hoone 13. ja 14. korrusel on katuseterrassid ning 9. korrusel ühine treeningusaal vaatega linnale ja fjordile.
Suurte poiste Lego
Kui nii võtta, siis on “Puu” üsna tavaline kaasaegne korterelamu. Ainult et tegemist on ülitäpse projekteerimisega, sest valmiselementide osakaal on suur – trepikoja detailid ja liftišahtid tuuakse Saksamaalt, korterite ruumelemendid Eestist ja liimpuitkonstruktsioon valmistatakse Norras.
Hoone ehitamisel on seega kasutatud nii Eesti, Norra kui ka Saksa puitu.
Kohapeal monteerib iga osapool oma valmiselemendid paika. Maja pannakse klotsidest kokku nagu suurte poiste Lego.
Tegemist ei ole rangelt puitkonstruktsiooniga hoonega, kandvat konstruktsiooni on täiendatud betooniga ning hoone välisviimistlus tehakse klaasist ja terasest. Algselt mõeldi küll puitu eksponeerida, aga Bergeni kliimas oleks see olnud üsna keeruline.
Liimpuittarind tuleb katta tuletõkkevahendiga ja tuultele-sademetele avatud tarindit oleks tulnud märksa sagedamini hooldada, mis oleks omakorda tõstnud elamu hoolduskulusid.
Hoone kaks vastastikust seina otsustati klaasida. Sellega saavutati kandva puitkonstruktsiooni eksponeerimine ja ühtlasi klaasiti rõdud. Kaks ülejäänud seina kaetakse ilmastikukindla terasega ‒ materjaliga, mis haakub selle kandi ajalooga. Vanasti oli siin laevaehitus- ja tööstuspiirkond.
Terasühendustega liimpuittalad
Umbes viie meetri sügavusel hoone all on kaljupind. Kaljusse on kinnitatud üle saja vertikaalselt ja diagonaalselt paikneva terasvaia, millele toetub betoonvundament. Betoonist valatud keldrikorrusel asuvad parkla ja hoiuruumid.
Hoone kandvaks karkassiks on massiivsetest liimpuitelementidest raam, mille sisse monteeritakse puitkarkassiga ruumelemendid nagu sahtlid kappi.
Viiendale ja kümnendale korrusele monteeriti betoonvahetasandid. Esimese kuni neljanda, kuuenda kuni üheksanda ja üheteistkümnenda kuni neljateistkümnenda korruse ruumelemendid toetuvad betoontasandile, kuid viienda ja kümnenda korruse ruumelemendid toetuvad liimpuitkonstruktsioonidele.
Liimpuitkarkass on ühendatud teraskinnititega, mis paiknevad liimpuitpostide ja talade sees. Kinnitamiseks kasutatakse jämedaid kruvisid. Hoone raskust kannavad liimpuitpostid, mis on omavahel ühendatud liimpuittaladega.
“Püstasendis puu suudab kanda äärmiselt palju raskust. Hoone liimpuitkonstruktsiooni võib võrrelda suure puusillaga, mis antud juhul paikneb vertikaalselt,” ütleb projektijuht.
Liimpuitelemendid valmivad Moelven Limtre AS-i tehases lõplikul kujul koos kinnitite jaoks vajalike avadega ja monteeritakse enne transportimist tehase põrandal kontrolliks kokku. Seejärel võetakse kinnitused lahti ja elemendid transporditakse ehitusplatsile, kus need lõplikult kokku monteeritakse.
Betooni mass tuulekoormuse vastu
Norra rannikul on tugev tuul tavaline nähtus. 51-meetrise hoone puhul on tarindi võnkumise kontrollimine ilmne väljakutse. Lihtsurelikul tekib ka küsimus, kas äkki resonants ei tee hoonele liiga.
Kuigi resonantsiga tuleb arvestada näiteks sillaehituses, ei tekita see Kleppe sõnul püstise konstruktsiooni puhul probleeme. Küll aga põhjustab tugev tuul võnkumist.
Kõigele vaatamata on hoone konstruktsioon üllatavalt jäik, projektijuhi sõnul on maksimaalne võnkumine orkaani tugevusega tuule korral kogu hoone kõrguses 71 mm. Korruse kohta on lubatud 5 mm võnkumine. Sellise konstruktsiooniga hoone peabki olema äärmiselt jäik, sest liimpuitraam ja korterite ruumelemendid ei tohi karkassi kõikumise tõttu üksteisega kokku puutuda. Tolerants ruumelementide ja liimpuitkarkassi vahel on minimaalselt 25 mm. Peale võnkumise ulatuse on tähtsust ka selle kiirusel. Kleppe sõnul peab liikumine olema võimalikult aeglane, et elamismugavus ei kannataks. Hoonet ennast ei ohustaks ka kiirem võnkumine, kuid korterites oleks see ebameeldivalt tunda. Viienda ja kümnenda korruse betoontasanditel on oluline roll ka kõikumise pidurdajana. Massi lisamiseks on hoonel massiivsest betoonist katus.
Allikas: Kodujaehitus.ee
