Asjatundjate sõnul asendub vana turbabrikett aina enam kütteväärtuslikuma puitbriketiga, mille kütmisega tuleb olla ettevaatlik. Osaühingu Briketipoisid tegevjuhi Rivo Aunpu sõnul müüakse Eestis kahe kujuga puitbriketti: kandiliste ja ümarate tükkidena. Kandiline puitbrikett on mahult enamasti suurem ja tihedamini kokku pressitud. Seetõttu on seda raskem süüdata ning see põleb mahedama leegiga. «Kandilise puitbriketi eelis on põlemisaeg ja kompaktsus ladustamisel. Tavaliselt on seda tüüpi brikett pakendatud kümnekilostesse pakkidesse. Kandiline puitbrikett sobib paremini pliidi alla ja kaminasse,» õpetas Aunpu.

Ümar puitbrikett

Ümar, vorstikujuline puit­brikett on seevastu natukene väiksema jõuga kokku pressitud. «Selle eelis on kergem süttimine ning küllalt kiire ja terav kuumus. Miinusena põleb see ära tunduvalt kiiremini ning jätab kuumuse salvestamiseks vähem sütt,» selgitas tegevjuht. Ümar puitbrikett sobib paremini puukateldesse ja ahjudesse. Ümarat puitbriketti müüakse 9,5–30-kilogrammiste pakkidena. Mida kergem on pakk, seda kõrgem tuleb ühiku hind.

Puitbrikett erineb samuti kvaliteedi poolest. Briketi kvaliteet oleneb sellest, kuivõrd kuiva toorainet on selle tootmisel kasutatud ning millist liiki puudest on saepuru tehtud. «Viimastel aastatel on Läti ja Venemaa tootjad toonud meie turule palju halvakvaliteedilist puitbriketti,» märkis Aunpu. Puitbriketi kütteväärtus on suurem kui küttepuudel või turbabriketil. «Kütteväärtuselt võrdub tonn puitbriketti nelja ruumimeetri kuiva lepa küttepuudega,» kinnitas firma Briketimeistrid esindaja Ruth Hõbesalu. Tema sõnul ei sisalda pressitud puitbrikett vastupidiselt eksiarvamustele lisaaineid, vaid seda hoiab koos puidus sisalduv looduslik liimaine – ligniin.

Kulub kõvasti vähem

«Kuna puitbriketi kütteväärtus on mahu kohta väga suur, tuleb kütmisel olla ettevaatlik,» manitses Aunpu. Puitbriketi kütteväärtus on 18–20 MJ/kg, kuupmeeter puitbriketti kaalub umbes tonni. Peamine reegel briketiga kütmisel on, et seda tuleks küttekoldesse panna kolm-neli korda vähem kui halgusid. Nii saavutatakse küttepuudega sisseharjutud soojusenergia hulk. «Halgudega sama koguse briketi kasutamine teeb suure tõenäosusega liiga küttekoldele, eriti metallist küttekoldele. Kuumus läheb lihtsalt liiga suureks ning metallosad võivad järele anda,» rääkis Aunpu.

Briketi süütamiseks on vaja kaua põlevat süütematerjali, kõige parem on selleks kasutada spetsiaalseid süütetablette või kuivi puid. «Süütamine õnnestub paremini, kui jätta briketitükkide vahele piisavalt õhku,» selgitas Ruth Hõbesalu. «Kui brikett on juba põlema läinud, siis õhku mitte peale lasta. Nii põleb brikett väiksema leegiga ja kauem.» Brikett põleb ühtlase leegiga, ei paugu ega praksu – seega puudub lahtise tulekolde puhul oht, et sädemed välja lendaksid. Puugaasikatlas tuleks põletada briketti koos puudega, kuna seal ei pruugi brikett üksi toimida, sest saepurust on suur hulk gaase välja läinud. Briketti võib Hõbesalu kinnitusel kasutada kõikides küttekolletes. «Mitmed spetsialistid soovitavad saunaahjudes kasutada puitbriketti halgudega segamini,» märkis ta. Puitbriketi müüjate sõnul on selle kasutamine ja ladustamine mugavam, sest see võtab kolm-neli korda vähem ruumi kui sama kaalukogus küttepuid. Puitbrikett määrib vähem kui turbabrikett. Samuti jääb briketist küttepuudega võrreldes järgi mitu korda vähem tuhka.

«Turbabrikett on juba pisut eilne päev, aga sellegipoolest seda veel vanast harjumusest kasutatakse,» möönis puitbriketti müüva e-poe Polarson juhatuse liige Indrek Elhi. Kui koos puitbriketi või halgudega kasutada turbabriketti, on väga oluline, et tuli süüdataks kaminas pealt. «Tegelikult tuleks ka ainult turbabriketti kasutades pigem pealt süüdata, kuigi süüdatakse tavaliselt ikka alt. Väga paljud inimesed ei tea seda,» nentis kütuste müügiga tegeleva Diislikeskuse juhatuse liige Kuido Kuul. Alt süüdates läheb Kuuli sõnul kuumus briketist läbi ja puidust tekib nii palju puugaasi, et see ei jõua ära põleda. Puugaas läheb korstnast välja ja saastab õhku. «Turbabriketti sobib kasutada kahes kohas. Esiteks sobib see ahju, millel ei ole leektorusid, sest turbal pole pikka leeki. Enamikus Eesti kodudes on kasutusel need kõige odavamad malmahjud, kus ei ole ka leektorusid,» rääkis Kuul ja jätkas: «Teiseks on päris palju alles veel pliite, mis ehitati spetsiaalselt turbabriketiga kütmise jaoks.» Turbabriketi kütteväärtus on puitbriketi omast väiksem, ent sellega kütmine on igal juhul säästlik. «Elekter läheb sama palju kallimaks, kui see küte üldse kokku maksab,» ütles Kuul. Kuna turbabriketti toodab Kuuli sõnul Eestis veel ainult Sangla Turvas, on brikett seni igal talvel otsa saanud. Eelmisel talvel lõppes turbabrikett 20. detsembril.

Moodne põhubrikett

Põhu briketeerimisega tegeleva ettevõtte Goodwill direktori Indrek Kauksi sõnul on nende vabrik Eestis teadaolevalt ainus, mis toodab briketti nisu- ja rukkipõhust. Ent tootmine on praegu keeruliste omandisuhete tõttu ajutiselt peatatud. Nõudlus põhubriketi järele on Kauksi hinnangul täiesti olemas. Põhubriketi kütteväärtus on puit- ja turbabriketi omast suurem. «Saime Eesti Energia kateldes väga hea, täiesti kivisöega kütmisele lähedase tulemuse,» kiitis Kauksi. Kodus ahju või pliiti küttes peab Kauksi sõnul olema ettevaatlik, et ahju lõhki ei küta. «Kui natuke liiga palju pliidi alla paned, lööb pliidiraud ikka lausa punaselt särama,» lisas ta.

Infoallikas