pilt_1891

Kindlasti tuleb ka jõuluvana nendele, kes kamina külge soki riputavad, just korstna kaudu. Kuidas kaminaid korras hoida, selgitab Koltsi Kaminate tegevjuht Andrus Konga

Kuidas ja millega te soovitate kaminaid kütta ja nende eest hoolitseda? Kas on eelistatud puuliike?
Ma arvan, et puuliik polegi sedavõrd oluline, pigem see, et puu oleks korralikult kuiv. Märgade puudega küttes tekib palju pigi ja pigikord korstnas ning lõõrides on üks suuremaid põlenguohtude allikaid. Mida raskem ja tihedam puit, seda rohkem ta sooja annab. Ideaalis oleks muidugi parem kütta lehtpuu kui okaspuuga, aga kuna lahtiseid kaminaid on vähe, siis suurt vahet ei ole.
Ideaalis oleks küttepuud kuivanud ühe aasta väljas katuse all ja aasta või kaks kuuris. Talvisel ajal võiks ühe korra küttepuud toas „soojas“ olla, külmast toodud puudel võtab põlema hakkamine kauem aega.
Kindlasti ei tohiks kaminas ega ahjus põletada trükitud pakendeid ega läikivaid reklaame-ajakirju, mida on immutatud veekindlaks tegevate ainetega.

Need on pigi ja põlenguohtutde allikas
Kui kamin on ainus elava tulega allikas kodus, kui tihti peaks seal käima korstnapühkija?
Seadus ütleb, et kui tegu on lisakütteallikaga nagu ilukamin või keris, ei pea korstnapühkija käima sagedamini kui üks kord aastas. Kui tegu on põhikütteallikaga, siis peaks korstnapühkija käima kaks korda aastas. Tavaliselt peale kütteperioodi lõppu kevadel ja selle keskel talvel kusagil aastavahetuse paiku.

Kui tegu on kortermaja või paarismajaga, tuleb professionaalne korstnapühkija kindlasti kohale tellida, ise korstna pühkimine pole ette nähtud. Eramajas võib korstnaid ja lõõre ise puhastada, aga iga viie aasta tagant peaks kortsnapühkija need üle vaatama. Kindlasti peavad endal olemas olema ka harjad, sellest, et need naabrimehel olemas on, on vähe. Tasuks meelde jätta ka, et uuemaid plekkkorstnaid ei tohiks traatharjaga puhastada, sest see kraabib korstna pinda ning võib põhjustada sinna pigi kogunemist. Selleks on nailonharjad.

Infoallikas: