Päringuvorm on tühi
Puidul arvatakse olevat inimesele psühholoogiline mõju ning seeläbi vähendab puitehitises viibimine stressi justkui looduses viibiminegi. Puidu kasutamine ehitusmaterjalina soodustab tervise paranemist ning keha ja meele heaolu.
Toetudes Norras, Jaapanis, Kanadas ja Austrias läbi viidud uurimustele, näib puidul olevat positiivne mõju ka inimese emotsionaalse seisundi üle. Puitkeskkonnas viibimine alandab vererõhku, rahustab pulssi ning organismi üleüldiselt.
Praegusel ajal oleme küll puidu tehniliste omadustega hästi kursis, ent läbi tuleks viia ka uuringud, mis näitavad puitmaterjalide psühholoogilist ja füsioloogilist mõju inimesele.
Kuid millised faktorid puitmaterjalide kasutamisel ehituses siis õigupoolest inimesi mõjutavad?
Esmalt, puitpinnad ruumis mõjuvad sooja ning hubast tunnet tekitavalt ning nendel on rahustav toime. Nende omaduste tõttu on puit üle kõikidest teistest erinevate pindade katmiseks kasutatavatest ehitusmaterjalidest.
Vastust küsimusele, milline materjal on inimese jaoks hea, on otsitud lähtudes inimeste endi kogemustest ning sellest, kuidas positiivne kogemus väljendab end nii psühholoogiliselt kui füsioloogiliselt. Üks vastus on loomulikult puitmaterjali naturaalsus. Sama kehtib ka teiste looduslike materjalide puhul nagu kivi, lina ja siid. Puidu naturaalsus ning looduslik päritolu on ilmselt vastuseks sellele, miks peetakse puitu soojaks ja hubaseks ehitusmaterjaliks.
Uuringus läbi viidud vaatlustele tuginedes võib väita, et puitmaterjali katsumine annab inimesele turvalise ja looduslähedase tunde. Mis on eriti huvitav – puudutades tundub puit pehmem kui teised materjalid ning seda mitte ainult kogemuslikult vaid ka füsioloogiliselt. Uuringust selgus, et toatemperatuuril seisnud alumiiniumi, jaheda plastiku või roostevaba terase puudutamine tõi kaasa vererõhu mõningase tõusu, mida loetakse organismi loomulikuks stressireaktsiooniks. Samas puidu puudutamine seda kaasa ei toonud. Võrreldes erinevaid tööruume, oli selgelt näha, et naha võime elektrit juhtida oli puitmööbliga ruumis kõige madalam. Isegi taimede toomine kunstmaterjalist sisustusega tuppa ei kutsunud esile sama efekti.
Uuringu tulemused julgustavad puidu tootmise sektoris kasutama uusi ja innovatiivseid puitlahendusi. Kindlasti oleks vaja sarnaseid uuringuid ka jätkata, kuna aja edasi minnes muutub inimeste jaoks looduslikkus ning neid ümbritsev õhk aina olulisemaks. Puidu aina sagedasem kasutamine ehituses ei mõjuta ainult õhu kvaliteeti ja ruumide akustikat vaid ka ruumi üleüldist atmosfääri, inimese tuju ning stressi taset.
Kuna inimesel on psühho-füüsiline olemus, siis mõjutab psühholoogiline kogemus alati ka füsioloogiat. Mõju tervisele avaldubki siis, kui psühholoogiline kogemus kajastub füsioloogilises reaktsioonis. Seega on võimalik uurida puidu kasutamise puhul selle psühholoogilist ja füüsilist efekti inimesele, kuna need kaks on alati üksteisest sõltuvad. Inimese meel ning keha moodustavad alati terviku. Nii erinevad tujud kui üldine emotsionaalne seisund kajastuvad ka kehalistes muutustes. Näiteks ei ole stress vaid lihtne kogemus vaid see mõjub meie kehale ka nii füüsilisel kui kognitiivsel tasandil
Tuginedes seni läbi viidud uurimustele võib julgelt väita, et puit vähendab stressi, tekitab looduslähedase, sooja ja lõõgastava tunde ning mõjub rahustavalt.
Allikas: www.woodproduct.fi
