Vannituba või duširuumi saab täiesti edukalt ka ainult puiduga viimistleda

Puitviimistlusega vannitoa või duširuu­mi eluiga ei pruugi tavapärase plaaditud vannitoa omale alla jääda. Kuigi senini pole tavapäraselt vannitubades ja dušinurkades viimistlusmaterjalina puitu selle võrdlemisi lühikese eluea tõttu eriti palju kasutatud, on puit õige metoodika ja ehitustehnika korral ka niisketes ruumides küllaltki mõistlik ja originaalne lahendus, ning puitviimistlusega vannitoa või duširuumi eluiga ei pruugi ta­vapärase plaaditud vannitoa oma­le alla jääda.

Puidu kasutamine vannitoas on arhitekt Ants Salumi hinnangul hea vaheldus keraamilistele plaatidele ja niisketes ruumides sobib kasu­tamiseks nii kallivõitu tiikpuu kui ka odavam termotöödeldud puit. Et puit niiskusele paremini vastu peaks, tuleks pinda õlitada või vahatada. Siiski sellest veelgi olulisem on hoolikalt jälgida ventilatsiooninõuete täitmist. Üleni puiduga kaetud vannitoa puhul on väga oluline, et ventilatsioon oleks lisaks ruumile ka seinte ja lae taga.

„Näiteks seinaviimistluses ka­sutatav puit peaks olema kindlasti tagantpoolt ventileeritud 2,5-sen-timeetrise õhkvahega – see väldib kehva õhuvahetuse tõttu tekkida võivat võimalikku niiskuskahjus­tuste soovitab Ants Salum. „Puidu kestvus vannitoas sõl­tub sellest, kui kiiresti märjaks või liigniiskeks saanud puit ära kuivab. Kuivamine peab olema tagatud ka suveperioodil, kui siseruume meil tavapäraselt ei köeta,” lisab ta. Ka sisearhitekt Elari Paimets rõhutab puitvannitoas ventilatsiooni suurt tähtsust.

„Üldiselt pole puidu kasutamisel niisketes ruumides piiranguid, kui puitu korralikult vastavate vahen­ditega töödeldakse ja korralikult viimistletakse. Kindlasti peab ole­ma hea ventilatsioon, sest pidevas niiskuses lähevad plaadivuugidki hallitama,” manitseb Paimets. Tähtsaimaks saab siiski venti­latsioon ja küte. Kui tegu on vana ehitisega, oleks võimaluse korral mõistlik ehitada uus, korraliku sei­na-, lae-ja põrandaventilatsiooniga vannituba.”

Vannitoa puitpõrand tuleb ehitada „laevatekina”

Rain Ader sisustussalongist Ruut­meeter rõhutab, et puitpõranda tegemisel vannituppa tuleks selle niiskuskindlust eriti hoolikalt jälgida. „Kui vannituppa ehitada puit­põrand, on see oluline teha n-ö laevatekina ehk siis põrandalaudade vahed tuleb täita kummimastiksiga, et niiskus ei pääseks puidu vahele ja alla. Kui puitpõrandat korrapäraselt hooldada ja nõue­tekohaselt kasutada, on see ka vannitoas eluaegne,” usub Ader. „Kui ilmnevad juba niiskuskahjustuse tundemärgid, siis on ilmselt hiljaks jäädud hooldamisega või on niiskus puidu vahele pääsenud,” lisab Ader, kelle sõnul tuleb sellises olukorras vastavalt kahjustuse suurusele teha hooldusõlitust või parandada kohad, kust niiskus pui­du vahele pääseb.

Puidust saab teha ka vanne ja kraanikausse

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Lii­du puitehituse klastri projektijuht Märt Riistop julgustab huvilisi pla­neeritavatesse puitviimistlusega vannitubadesse ka puidust vanne ja kraanikausse paigaldama. Traditsioonilised puitvannid on olnud kuusepuust, praegu ka­sutatakse ka tamme ja mõningaid teisi puiduliike. Vannidele ja kraa­nikaussidele on kaks lähenemist: pinnakatet ei ole või on see vähe­märgatav. Puidu vananemine ja eluea piiratus on loomulik ja seda ei pea peitma. Teine variant on see, et puit kaetakse mitmekordse paadilaki kaitsekihiga,” selgitab Märt Riistop. Kahjustuste ilmnemisel Riistop keemilist tõrjet ei soovita ning kui kahjustus ületab aktsepteeritava piiri, tuleb tema hinnangul kahjus­tatud osad lihtsalt asendada.

Juhul, kui puitmajas on karta, et niiskus võib levida sisevoodrist või põrandast kaugemale, on lugu muidugi hullem ja kahjustuste lik­videerimisega pole mõtet oodata, sest need võivad tekkida vammi näol. Pinnad tuleks avada ja töö korralikult ära teha,” täpsustab Riistop.

Allikas: Eesti Päevaleht (erileht)