Puitviimistlusega vannitoa või duširuumi eluiga ei pruugi tavapärase plaaditud vannitoa omale alla jääda. Kuigi senini pole tavapäraselt vannitubades ja dušinurkades viimistlusmaterjalina puitu selle võrdlemisi lühikese eluea tõttu eriti palju kasutatud, on puit õige metoodika ja ehitustehnika korral ka niisketes ruumides küllaltki mõistlik ja originaalne lahendus, ning puitviimistlusega vannitoa või duširuumi eluiga ei pruugi tavapärase plaaditud vannitoa omale alla jääda.
Puidu kasutamine vannitoas on arhitekt Ants Salumi hinnangul hea vaheldus keraamilistele plaatidele ja niisketes ruumides sobib kasutamiseks nii kallivõitu tiikpuu kui ka odavam termotöödeldud puit. Et puit niiskusele paremini vastu peaks, tuleks pinda õlitada või vahatada. Siiski sellest veelgi olulisem on hoolikalt jälgida ventilatsiooninõuete täitmist. Üleni puiduga kaetud vannitoa puhul on väga oluline, et ventilatsioon oleks lisaks ruumile ka seinte ja lae taga.
„Näiteks seinaviimistluses kasutatav puit peaks olema kindlasti tagantpoolt ventileeritud 2,5-sen-timeetrise õhkvahega – see väldib kehva õhuvahetuse tõttu tekkida võivat võimalikku niiskuskahjustuste soovitab Ants Salum. „Puidu kestvus vannitoas sõltub sellest, kui kiiresti märjaks või liigniiskeks saanud puit ära kuivab. Kuivamine peab olema tagatud ka suveperioodil, kui siseruume meil tavapäraselt ei köeta,” lisab ta. Ka sisearhitekt Elari Paimets rõhutab puitvannitoas ventilatsiooni suurt tähtsust.
„Üldiselt pole puidu kasutamisel niisketes ruumides piiranguid, kui puitu korralikult vastavate vahenditega töödeldakse ja korralikult viimistletakse. Kindlasti peab olema hea ventilatsioon, sest pidevas niiskuses lähevad plaadivuugidki hallitama,” manitseb Paimets. Tähtsaimaks saab siiski ventilatsioon ja küte. Kui tegu on vana ehitisega, oleks võimaluse korral mõistlik ehitada uus, korraliku seina-, lae-ja põrandaventilatsiooniga vannituba.”
Vannitoa puitpõrand tuleb ehitada „laevatekina”
Rain Ader sisustussalongist Ruutmeeter rõhutab, et puitpõranda tegemisel vannituppa tuleks selle niiskuskindlust eriti hoolikalt jälgida. „Kui vannituppa ehitada puitpõrand, on see oluline teha n-ö laevatekina ehk siis põrandalaudade vahed tuleb täita kummimastiksiga, et niiskus ei pääseks puidu vahele ja alla. Kui puitpõrandat korrapäraselt hooldada ja nõuetekohaselt kasutada, on see ka vannitoas eluaegne,” usub Ader. „Kui ilmnevad juba niiskuskahjustuse tundemärgid, siis on ilmselt hiljaks jäädud hooldamisega või on niiskus puidu vahele pääsenud,” lisab Ader, kelle sõnul tuleb sellises olukorras vastavalt kahjustuse suurusele teha hooldusõlitust või parandada kohad, kust niiskus puidu vahele pääseb.
Puidust saab teha ka vanne ja kraanikausse
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu puitehituse klastri projektijuht Märt Riistop julgustab huvilisi planeeritavatesse puitviimistlusega vannitubadesse ka puidust vanne ja kraanikausse paigaldama. Traditsioonilised puitvannid on olnud kuusepuust, praegu kasutatakse ka tamme ja mõningaid teisi puiduliike. Vannidele ja kraanikaussidele on kaks lähenemist: pinnakatet ei ole või on see vähemärgatav. Puidu vananemine ja eluea piiratus on loomulik ja seda ei pea peitma. Teine variant on see, et puit kaetakse mitmekordse paadilaki kaitsekihiga,” selgitab Märt Riistop. Kahjustuste ilmnemisel Riistop keemilist tõrjet ei soovita ning kui kahjustus ületab aktsepteeritava piiri, tuleb tema hinnangul kahjustatud osad lihtsalt asendada.
Juhul, kui puitmajas on karta, et niiskus võib levida sisevoodrist või põrandast kaugemale, on lugu muidugi hullem ja kahjustuste likvideerimisega pole mõtet oodata, sest need võivad tekkida vammi näol. Pinnad tuleks avada ja töö korralikult ära teha,” täpsustab Riistop.
Allikas: Eesti Päevaleht (erileht)