Fassaadi pesemine ei ole sama mis hooldustööd

Kui esimesel aastal pärast määrdunud fassaadi pesemist tundub, et sellest oli palju abi ning maja välimus on tunduvalt värskem, siis juba paari aasta pärast võib kätte jõuda sama seis, mis enne pesu. Et määrdumist oluliselt aeglustada, tuleks fassaadi hooldustöödel seinad pärast pesemist üle värvida, eemaldades enne põhjused, mis seinamäärdumist soodustavad.

„Kahjuks toimub ehituses sageli renoveerimine sarnaselt tänapäeva meditsiinisüsteemiga – ravitakse sümptomeid, aga mitte põhjuseid. Ehk määrdunud fassaadide puhul tegeldakse pelgalt nende pesemisega, mitte ei mõelda sellele, miks fassaad määrdus ning kuidas kõrvaldada põhjuseid,“ tõdeb üle 18 aasta fassaadide valdkonnas tegutsenud ja viimasel kolmel aastal lisaks fassaaditöödele ka hooldusteenust pakkuva ettevõtte Deckol Nord OÜ juhataja Jaan Vikat.

Paljuski on siin määravaks ajendiks kliendi teadmatus spetsiifilistest fassaadihooldustöödest ja vahenditest, mille tõttu tehakse valik vaid hinnapakkumise alusel, süvenemata, mida see täpsemalt endast sisaldab ning kui pika garantii (ka määrdumisele) töid teostav ettevõte annab. Parima lahenduse väljaselgitamiseks tuleb lasta fassaad üle vaadata spetsialistil, kes kaardistab kõik probleemid, sest mõistlik oleks enne välisilme parandamist tegeleda probleemide põhjuste kõrvaldamisega.

Probleemsemate fassaadide hooldustöödel on võimalik, et piisab näiteks põhimahus seinte ülevärvimisest ja osa seinte renoveerimisest ehk suuremate vigade kõrvaldamist koos seina uuesti armeerimise ja krohvimisega. Samas tuleks silmas pidada, et hooldustööde puhul ei ole soovitatav värvida vaid ühte seina ning ülejäänud ainult pesta, sest erinevate katetega (värv või krohv või värvitüübid) määrdumine toimub erinevalt ning visuaalselt torkab see eriti teravalt silma.

Suurema biosaastega määrdumise korral võib olla vajalik ka fassaadi töötlemine fungitsiidi või biotsiidse vahendiga, mis aitab enne värvimist pesust seinale jäänud vetikate või seente eosed neutraliseerida. Sel juhul peaks klient järgima kõiki toote kasutamiseks ettenähtud nõudeid, näiteks näevad mitmed tootjad ette, et vahend tuleb enne värvikihiga katmist aluspinnalt eemaldada ehk pesta. Sellist toodet kasutades peab arvestama, et pesu korral tuleb kogu pesuvesi kokku koguda ning ohtlike ainete jäätmena utiliseerida. Biotsiide või fungitsiide sisaldavad vahendid tapavad enamiku sellega kokku puutuvaid taimi ja putukaid, seega tasub nende ainete kasutamisega olla ettevaatlik.

Fassaadi määrdumise põhjused

„Enne pesu ja värvi värskendamist on oluline ära teha eeltööd. Pindade määrdumist tekitavad näiteks kehvalt paigaldatud aknaplekid, samuti vale kaldega parapetiplekid. Meie kogemus näitab, et põhjalik eeltöö ning pesu ja värvimine võib anda kestva tulemuse vähemalt kaheksaks aastaks. Muidugi oleneb palju ka keskkonnast ehk näiteks maja ümbritsevatest puudest, mille õietolm, varjud ja lehed võivad fassaadi määrida, samuti vastu seina kasvavad taimed,“ räägib Vikat, nentides, et ideaalis peaksid suuremad taimed kasvama fassaadist minimaalselt 1,5 meetri kaugusel, sest seina pikem niiskumine soodustab oluliselt määrdumist.

Väga sage fassaadi määrdumise põhjus on katuse parapetilt – eriti pleki liitest – ja vihmaveerennidest ülevoolav vesi. Kehv on lugu siis, kui rennid on puhastamata ja mustus voolab koos veega mööda heledat fassaadi. Eriti teravad on aga probleemid hoone sokliosas, sest seal on pritsmevee piirkond – kõige rohkem niiskuv seina osa. Näiteks maja seina äärde paigutatud sillutiskivide vahed täituvad ajapikku mustusega, mis on heaks toitepinnaks sambla ja vetikate tekkele, mis levivad vihmaga edasi soklile ning sealt edasi juba ka fassaadile. Selle vältimiseks oleks hea ümber maja puistata killustikku või kivi­kildu, mis töötavad samal ajal drenaažina ja mida saab vajaduse korral survepesuriga puhastada. Sellise lahenduse puhul ei kogune ka mustus kivide vahele nii kiirelt kui sillutiskivide vahele.

Probleemsemad kohad fassaadil on väga tihti ka lippude ja antennide kinnitused, seinale paigaldatud kaminakorstnad ning lambid, millele kogunev mustus ja tolm kipub vihma­veega mööda seina alla voolama ning sellega tekitama soodsat aluspinda vetika ja seene tekkeks.
Avade nurkadesse ja seinaosade liitekohtadesse tekkinud pragudega tuleb samuti enne uut värvikihti põhjalikumalt tegeleda. Võib juhtuda, et pragude parandamine silikooniga ei anna tulemust ning parandused jäävad siiski visuaalselt näha. Järgmiseks variandiks on pragusid sildav värv ning kui seegi oodatud tulemust ei anna, ootab ees seina uus armeering ning krohvimine. Kõike seda on võimalik enne tööde teostust hinnata ning sobiv lahendus välja pakkuda.

Kuidas mõjuvad fassaadile keemilised puhastusvahendid?

Tundmata tehnoloogiaid ja teadmata pinnakihi koostist ning omadusi, võidakse vale puhastusvahendit või tööriistu kasutades kahjustada tõsiselt fassadil oleva krohvi ja värvi omadusi.

„Meie peseme üldjuhul fassaade puhta sooja vee ning spetsiaalsete seadmete abil. Tõsi, kui tegemist on tugeva vetikate ja hallituse kahjustusega, ei saa seda enam ainult pestes puhtaks,“ selgitab Jaan Vikat, lisades, et keemia kasutamine on väga ohtlik, kuna lisaks värvi ja krohvi külmakraadide, niiskuse ja UV-kaitse lõhkumisele võivad keemilised puhastusvahendid mõjutada ka hilisema värvimise korral uue värvikihi nakkevõimet. See aga omakorda teeb hilisema värvimissoovi korral eeltööd oluliselt kulukamaks, sest vaja on kasutatud aine eemaldada.
Oluline aspekt fassaadide renoveerimise juures on keskkonna­hoid. Deckol Nordi koolitatud spetsialistid koguvad hallituse, vetika ja sambla seintelt koos veega seadmetesse ning filtreerivad. „Keemilisi aineid sisaldavat pesuvett ei tohi lasta maasse imbuda ning ka puhta veega pesemise korral oleks mõistlik pesuvesi suunata nt sademekaevu. Kindlasti tasub enne fassaadi hooldustöid tööde teostajalt uurida, millist tehnoloogiat ta kasutab. Keegi ei soovi ju enda maja ümbrust ning õue kemikaalide ja hallitusjääkidega reostada. Tihti kahjuks sellele ei mõelda.“

Üldjuhul vetikatest tulenev rohelus otseselt krohvipinda ei kahjusta, kuid on silmale inetu vaadata. Seened mõjutavad väga vähesel määral viimistletud pinda, sest ta toitub osaliselt sellest, millest viimistluskiht koosneb. Samuti kipuvad paksult vohavad vetikad hoidma seina niiskena, mis võib mõjutada viimistluskihi ilmastikukindlust.

Küsige pikaajalist lahendust!

Igal fassaadilahendusel on oma hooldusintervall, mis sõltub aluspinnast ja selle viimistluslahendusest. Näiteks kui puit õliga katta, on hooldusintervall umbes 1–3 aastat, lasuurvärvide puhul 3–5 ning puiduvärvidel 8–12 aastat. Krohv ja krohvivärvid peaksid aga andma püsiva tulemuse 15–25 aastaks. Samas on fassaad nagu auto ehk mida kehvemini ja odavamalt see tehtud on, seda tihedamini hooldust vajab.

Seega tasub fassaadi hooldustöödel küsida alati pikaajalist lahendust, sest see tuleb kindlasti lõppkokkuvõttes soodsam kui mitmed halvad lahendused kokku. Värvi kestvus ja vastupidavus sõltub aga eeltöödest, mis koosneb pesemisest, eeltöötlusest ning värvimisest.

Kui on aga soov fassaadi renoveerimisega ise tegeleda, tuleb pakutavate värvide ja krohvide tehniline informatsioon väga hoolikalt läbi lugeda. Meeles peaks pidama, et survepesur võtab omajagu palju vett ning seaduse järgi tuleb fungitsiide või biotsiide sisaldavad pesuveed pärast kokku koguda. Aga kui soovite siiski palgata fassaadi renoveerimiseks ettevõtte, soovitab Vikat küsida näha nende referentse, sest kõige paremaks ja ausamaks infoallikaks on alati varasemad kliendid.

Mida vältida fassaadi pesu puhul:

– Liigne veesurve lõhub krohvi.
– Soe vesi ei tohi olla väga kuum (mitte üle 50 kraadi).
– Keemia puhul tasub olla väga ettevaatlik. Kasutatavad vahendid ei tohi olla sööbivad, abrasiivsed ega kuidagi mõjutada krohvi- ja värvipinna omadusi.
– Soodapesu lõhub õrna värvikihti – kui lõhkuda ära värvi või krohvi pealmine kiht, ei ole viimistluskiht enam ilmastikukindel ning hakkab tasapisi lagunema.
– Fassaadi ei tohi nühkida tugeva harjaga, vaid puhastada sooja vee ning pehme harjaga, sest siis ei saa kannatada krohvi struktuur.