Tänapäeval oodatakse elamutelt palju muudki kui ainult kaitset loodusjõudude vastu. Majad peavad pakkuma elanikele igas suhtes kvaliteetset ja turvalist elukeskkonda. Samal ajal kui tippklassi energiatõhusus on saanud üldlevinud normiks, soovivad pered nautida ühtlast ja meeldivat toasooja läbi kogu aasta. 

MIS ON MIS:
• kivivill – basaltkivipõhine kiuline soojustusmaterjal
• klaasvill – klaasipõhine kiuline soojustusmaterjal
• kõrgeim kasutustemperatuur – selle temperatuurini säilitab vill oma parimad omadused

Klaasvilla mahub tule- ja veekindlamast kivivillast pakendisse üheksa korda rohkem!

“Klaasvill ei sobi kõrgetel temperatuuridel kasutamiseks mitte kunagi,” eritleb rõhutatult klaasvilla ja kivivilla Eesti Soojustuskeskuse konsultant Peep Pihelo. Samas ei ole tema hoiatusel ka enamik kivivillasid tulekindlad. Tavaliste ehituslike kivivillade ja klaasvillade suurim kasutustemperatuur on 250-350 kraadi. See-eest kivivillast tehniline tulekaitsevill talub temperaturi kuni 750 kraadi. Suitsukorstnate isoleerimiseks kasutatakse eriti tulekindlat kivivillast terasvõrguga tulekaitsematti, mis kannatab temperatuuri kuni 1000 kraadi.Kivivill siiski tulekindlaim

Ehituslike villade piirtemperatuuril hakkab klaasvill Pihelo seletusel tasapisi sulama, kivivilla kiude liitev sideaine auruma. Kui klaasvill sulab juba 500 kraadi juures, siis kivivill pudeneb lõplikult 1000 kraadises kuumuses koost.”Sarnaselt kivivillale klaasvill ei põle,” toonitab Saint Gobain Isover Eesti ASi müügijuht ja tehniline konsultant Indrek Sniker.

Teisalt möönab temagi kivivilla suuremat tulekindlust. “Et teraskonstruktsioonid kipuvad 500-600 kraadises kuumuses sulama, kaetakse neid suurema püsivuse huvides ikkagi tulekindla kivivillaga,” osutab kidakeelselt kivivilla suuremale tulekindlusele ASi Paroc müügijuht ja ehitusinsener Jüri Vähi. Pihelo kinnitusel on klaasvillade hulgas olemas vähem levinud tulekindlam nn valge vill, mis talub kuumust kuni 750 kraadi.

Kohev klaasvill talub kokkusurumist.

Pihelo sõnul kuuluvad kivivill ja klaasvill mittepõlevate soojustusmaterjalidena ELi standardi alusel tuletundlikkuse klassi A1. Kumbki ei suitse mürgiselt, ei põle lahtise leegiga ega eralda põlevaid osasid. Nii Snikeri kui Vähi kinnitusel on klaasvill kivivillast veidi soojapidavam. “14,5 sentimeetri paksune klaasvill peab sooja võrdselt 15 sentimeetrise kivivillaga,” lisab viimane.

Kui Vähi peab kivivilla vooruseks aeglasemat märguvust, siis Sniker tõstab esile klaasvilla kiiremat kuivamist. Pihelo seletusel on tegelikult mõlemad raskesti märguvad. Lihtsalt klaasvill niiskub rutem, kuid ka kuivab rutem. Kivivilla miinusena toob ta esile rabeduse ja õrnuse, mistõttu seda ei saa sarnaselt klaasvillaga pakendisse kokku suruda ega ehitusplatsil loopida. Kivivillaga võrreldes saab klaasvilla kokku suruda kuni üheksa korda. “Villa ostes ära vaata pakendi hinda, vaid selles olevat villa kogust,” osutab Pihelo säästmisvõimalusele.

Erinevalt klaasvillast kivivill käitlemisel ei torgi. Sniker aga rõhutab klaasvilla suuremat keskkonnasõbralikkust. Vastupidiselt kivivilla toorme basaltkivi töömahukale kaevandamisele koosneb klaasvill 80 % ulatuses kasutatud klaasist.

Klaasvill või kivivill.pdf – Lae alla