Päringuvorm on tühi
Puitu kasutatakse üha julgemalt ja seda üpriski ootamatutes oludes – vineeriga kaetakse julgelt isegi hoone välisseinu ning sanitaartehnika puhul asendab puit edukalt fajanssi või metalli. Puidu parimaid võimalusi Eestis aga alles kombatakse.
Eestis, kus puitu on käepärast, on sellest ehitamine odav ja kiire. Rahaline kokkuhoid on vähemasti väikeelamu ehituse puhul suurim. Milles siis põhjus, et puidutööstus on üks Eesti põhimajandusharusid, kuid puit Eesti põhiehitusmaterjalide hulka ei kuulu?
«Suure osa Eesti metsadest raiutud puitu müüme teistesse riikidesse. Suure osa saadud raha kulutame sealtsamast terase, pleki ja teiste ehitusmaterjalide ostuks,» tõdeb Märt Riistop Eesti Metsatööstuse Keskliidust. Ta teab, et ehituspuidu puhul peljatakse eelkõige töömahukat hooldust ja lühikest eluiga. Tegelikult alandavat puidu mainet eelkõige vilets ehitus: «Nüüdisaegsete puitehitiste võimalustega ollakse halvasti kursis. Arvatakse, et puit ja niiske kliima kokku ei sobi. Otse vastupidi – sisetingimustes imab puit niiskuse endasse ja rõskustunnet nii kergesti ei teki kui kivimajas.»
Peab vastu soolale ja niiskusele
Niiskusest küllastunud ujulates on just puit Riistopi sõnul parim ja vastupidavaim materjal ja toob näitena Pühajärve tervisekeskuse, kus seda on õnnestunult kasutatud. Juhtudel, kus ehitis peab välja kannatama happeid ja muid kemikaale, on puit tunduvalt vastupidavam kui ehitusteras, sest see ei roosteta. Puitu kasutatakse üha enam ka sildade ehitusel – soolasegune sudu, mis autodest paiskub, seda ei kahjusta. Näiteks Šveitsis hoitakse maanteesoola immutatud puitpunkrites. Üks mõjuv põhjus, miks puidule sageli kivi eelistatakse, on viimase väidetavalt suurem vastupidavus. Märt Riistop meenutab aastasadu vanu Norra või ka Ruhnu puukirikuid ega taha sellega kuidagi nõustuda.
Miinus võib olla ka pluss
KMG Ehituse juhataja Tiit Nurklik toob ajakirjas Ehitaja välja üsna ootamatu mõtte: puidu eelisena nimetab ta võimalust soovi korral hoonet kergesti lammutada. «Ükski maja ei ole ehitatud nii hästi, et tunduks hea ja ratsionaalne ka 50 aasta pärast. Poole sajandi eest ehitatud maja võib olla vähemasti moraalselt vananenud.»
On teada tõsiasi, et puit põleb kergesti, kuid Riistopil on kohe tuua foto pärast tulekahju tegelikust olukorrast: puutala on üleni söestunud. Sellel ripuks otsekui märg pesu. Ta küsib: mõista-mõista, mis see on? Ja vastab ise – tegu on terastalaga, mis tules on kaarde paindunud. Et metalli käitumine kuumuses on ennustamatu, eelistavat õnnetuse korral tuletõrjujad metalltrepile alati puutreppi. Praegustes oludes on puidu kasutus veel juhuslik ja kohati oskamatu. Mullusele Eesti parima puitehitise tiitlile kandideerinud tööd aga tõestavad, et korralikust puidust ja oskaja käe all saab kestva, loodussõbraliku ja ilukaanonitega kooskõlas kodu.
Vead, mida võiks vältida
Terrasside, rõdude, treppide ja teiste looduse meelevallas olevate ehitusosade puhul kasutatakse palju sügavimmutatud puitu. Paraku jäetakse sageli tähelepanuta, et turg pakub seda erineva ilmastikukaitsega. Osa on ette nähtud kasutamiseks kontaktis maa, vee või betooniga ja osa vaid seal, kus niiskus pole pidev ja puidu pehkimise tõttu kandevõime vähenemine ei ole ohtlik. Kasutada tuleks vaid sellist sügavimmutatud puitu, millel on kaasas vastavussertifikaat. Immutamisele allub hästi vaid männipalgi välis- ehk maltspuidu osa, halvasti aga sise- ehk lülipuidu osa. Ka kuusk on raskesti immutatav.
Kõigile saetud, puuritud ja lõhestatud kohtadele pääseb niiskus ligi. Seetõttu tuleks need kohad puidukaitseainetega üle võõbata. Parim, kui need kohad ei jääks vihma kätte; kui see pole võimalik, siis ei tohiks vähemasti vesi sinna seisma jääda ja ka tuulutus peaks olema korralik. Soklile võib paigaldada veelaua, kuid selle asemel lõigata ka vooderduse alumise serva poolviltu kaldega sissepoole, nii et seinale sadanud vihm ei valgus seina, vaid kukuks tilkadena alla.
Rõdudel ja terrassidel on põrandaplangud sageli kinnitatud lihtsalt kruvidega ülevalt alla kandetalasse. Nii tekitab iga kruvikoht väikese süvendi, millesse koguneb aeg-ajalt vesi, see omakorda imendub puitu. Et seda vältida, tuleks põrandaplangud kinnitada alt poolviltu läbi kandetala. Mõnikord võib kohata lahendust, kus välisvoodrilauad on kinnitatud tavaliste roostetavate naeltega. Tulemuseks on inetud tumedad laigud puidul.
Säästab loodust – aga kuidas?
Kui ehitada 100 m² maja muude materjalide asemel puidust, väheneb süsihappegaasi emissioon atmosfääri 11 tonni ehk sama palju, kui tekib süsihappegaasi sõiduautoga 63 000 km tee läbimisel. Kasutades muude ehitusmaterjalide asemel puitu, jääb 5 tm kasutatud puidu kohta põletamata vähemalt 1 tonn kütteõli. Liimpuittala valmistamisel on tarvis energiat kuus korda vähem kui terastala ja viis korda vähem kui raudbetoonist tala valmistamisel. Kui puitmaja või puittooted enam mingil põhjusel ei kõlba, on neid lihtne kasutada kütte või puittoormena, raskesti käsitsetavaid jääke ei teki.
Allikas: Õhtuleht
