Teadlased: Eesti õpib puitu väärindama pärast esimese puit-kõrghoone ehitamist

Tselluloositehasest siin loos juttu ei tule, sest on muidki viise, kuidas puitu väärindada ja teha seda sealjuures teaduspõhiselt ning keskkonnasõbralikult. Teadussaade “Uudishimu tippkeskus” võttis puidu väärindamise küsimuses appi Eesti teadlased.

2017. aastal püstitas Belgia kuulus arhitekt Gilles Retsin Tallinnasse arhitektuurimuuseumi ette puitinstallatsiooni. See on tehtud vanast heast tulevikumaterjalist ristkihtpuitplaadist ning kunstiteos valmis koostöös Eesti puidutööstusega.

Ristkihtpuitplaadi ja vineeri võimalusi, mida ettevõtluses loodetavasti järjest enam kasutatakse, on välja töötanud Tallinna Tehnikaülikooli puiduteadlased.

Puit on kunst, mis on täis teadust.

Eestis on terve rida teadlasi, kelle igapäevatöö on leida lahendusi puidu väärindamiseks ja meie igapäevaelus kasutamiseks. Võtame näiteks arhitektid, keda koolitatakse Eesti Kunstiakadeemias. Üks puitarhitektuurile spetsialiseerunud arhitekt on Sille Pihlak, kes märgib, et viimati ehitati puidust linnaruumi Eestis 1930ndatel. Praeguses klaas-betoon linnamaastikus on unustatud suur osa puitarhitektuuri teadmistest.

“Eesti puitarhitektuuril on vaja teha uus tulemine, aga see ei saa olema palkmaja ehitamine kesklinna, vaid see peaks tulema uue tehnoloogiaga,” leiab Pihlak.

Uudses puitarhitektuuris saaksid kokku arhitekti, inseneri ja puidukeemiku teadmised. See arendaks korraga nii loodussõbralikust materjalist ehitamist kui ka selles vallas tehtavat teadust.

Puitkonstruktsiooni abil võiks luua sellise silla. Autor: Tõnis Teppand

Puidust sild on kümme korda odavam

Eesti Maaülikoolis töötab Tõnis Teppand, kes uurib puitkonstruktsioonide füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi ehitistes. Ta on võimeline ehitama puidust konstruktsioone, mis sildades kasutatuna suudavad kanda üle autosid nagu betoonist silladki. Erinevus on selles, et puidust sild maksab 150 000 eurot, betoonist sild 1,5 miljonit eurot.

Tõnis Teppand aga arendab puidust ehituskonstruktsioone, mis on justkui koorikud. Puidust saab luua kumeraid sõrestikke, mis sealjuures on suure kandevõimega.

Koorikkonstruktsioon, mida annab teha puidust. Autor: ERR

Eestis on tänapäevast puidust ehitamise kogemust siiski ka. Näiteks AS Kodumaja ehitab puidust moodulmaju ning ekspordib neid edukalt välismaale. Nende moodulmajade arendamisel saadud teadmisi on eestlased kasutanud ka Norras Bergenis puidust kõrghoone ehitamisel. “Miks nad siis meil ei ole ehitanud?” küsib Sille Pihlak ja viitab siinse turu vajadusele taolisi hooneid tellida.

Tõenäoliselt saavad puitarhitektuuri, inseneri ja puidukeemia teadmised kokku õige pea, kui uute majade ehitamisel hakatakse arvesse võtma ka seda, milline on maja ehitusmaterjali tootmise energiatõhusus.

See tähendab, et mitte ainuüksi see pole oluline, kui energiasäästlik on maja, vaid ka see, kui palju energiat ja loodusressursse kulutati selle maja ehitusmaterjalide tootmiseks. Puit vs betoon võrdluses jääb siin kindlasti võitjaks puit.

Sille Pihlak on veendunud, et Eesti puitehitised ja nendes olev teadus pääseb õitsema alles siis, kui Eestisse ehitatakse esimene puidust kõrghoone. See aga tähendab, et välja on töötatud vastavad tehnoloogiad ja neid katsetatud ka ehitises. Samuti ei saa taoline hoone olema odavate killast.

Arvestades seda, et erasektoril ei pruugi olla huvi katsetamisega riski võtta, peaks esimese sammu tegema avalik sektor. Miks ei võiks näiteks mõni järgmine riigiametitest või ministeeriumihoone olla puitehitis?

Allikas: ERR