Päringuvorm on tühi
Terrassipõranda ehitamise põhimõte erineb siseruumide puitpõranda ehitamisest. Kui siseruumides kasutatakse põranda suurema jäikuse huvides täissulundiga laudist, siis välistingimustes koguneb sulundühendusse vesi, mille kuivamine võtab väga palju aega. Üldjuhul puidu märgumine vihma käes puitu ei riku, seda teeb alles püsiv niiskus – niiske ja õhurikas keskkond loob sulundis suurepärased tingimused mädaniku tekkeks. Kui sulundlaudis märgub, siis lauad jäävad külgsuunas paisumise tõttu tugeva surve alla. Peale kuivamist tõmbavad lauad kokku ja nende vahele tekivad 1–2 mm praod.
Seepärast tuleb välisterrassi põrand ehitada laudadest, mille vahele jäävad 5–8 mm laiused õhkvahed. Kuna laudade vahel pole sulundseotist, on nende kandevõime oluliselt väiksem, mistõttu tuleb laua paksus valida suurem või vähendada tunduval määral laagide või põõnade vahekaugust. Puitu kulub muidugi seetõttu rohkem. Ka peab arvestama sellega, et märgunud puit kannab vähem koormust. Õhukuiva männilaua paindetugevus väheneb näiteks veerandi võrra, kui selle niiskussisaldus kasvab 30%-ni või üle selle.
Igati õigustab välistingimustes põranda ehitamisel sügavimmutusega puidu kasutamine. Selline puit kestab kaua ja ei vaja aastate jooksul pinnakaitsevahenditega võõpamist. Välistingimustes kasutatavale sügavimmutatud puidule antakse 10–15aastane garantii. Kui osutub vajalikuks puidu pinna hilisem katmine puidukaitsevõõbaga, siis paremad on värvaineta võõbad, mis tungivad sügavamale puidu kiududesse.
Välisterrassi laudise puhul tuleb arvestada ka päikese toimega. Laastkatuse meistrid teavad, et katuse lõunapoolne külg peab võrreldes põhjaküljega poole vähem vastu. Päike kuumutab puitu, mistõttu temperatuuripaisumised tekitavad selles pragusid. Hoopiski suurem toime on päikeselt tuleval ultraviolettkiirgusel, mis lagundab puidu ligniini ja koos uhtevee toimega kulutab puidu pinda.
Puidu kvaliteet mõjutab oluliselt selle vastupidavust kriitilises olukorras: hea puit peab üle kahe korra kauem vastu võrreldes viletsaga. Mänd ja kuusk on terrassikatteks sobivad, kõige vastupidavamaks peetakse aeglaselt kasvanud lehist.
Põranda lipid ja laagid või põõnad on sobiv omavahel kinnitada kuumtsingitud puidukruvidega. Töö käigus peab jälgima, et kruvisid ei keerataks puitu liialt sügavale, vastasel korral koguneb kruvipeade kohale jäävatesse süvenditesse vesi, ja sealt saab alguse mädanik.
Laagide või põõnade toetumise korral niiskele alusele (kivi, betoon, katuseplekk jne) võiks puitu tõsta elastsete toeelementidega niiskest pinnast kõrgemale. Olgugi et pikema aja jooksul koguneb õhkvahesse prahti, kuivab puit seal kiiremini kui kontaktis niiske alusega. Elastseks toeks sobivad kummipuhvrid, isegi rõhtsuunas asetatud jäiga kummivooliku jupid.
Kui osutub võimalikuks terrassi põrand kavandada selliselt, et see on jaotatud üksikuteks paneelideks, mida jõuab kahekesi tõsta, siis saab aluspinda suhteliselt kergesti puhastada niiskust endas hoidvast prahist. See toiming pikendab terrassi iga oluliselt.
