Kuidas saavutada hoones hea õhutihedus ja sisekliima

Hoone õhutihedusega seonduvad paljud aspektid – maja elanike heaolu, sisekliima, niiskuskahjustused, ventilatsiooni efektiivsus, kütte- ja jahutuskulud, raha jne. Energia hinna kallinemise tempot arvestades on igati mõistlik vaadata üle ka oma tarbimisharjumised nii kütmise kui ka elektritarbe osas.

Paljud hooned on suhteliselt vanad ja mugava sisekliima tagamiseks kulub oluliselt rohkem energiat kui tänapäevases võtmes vaja oleks. Suur osa selles ongi just kontrollimatutel õhuleketel läbi maja välispiirete, mille tagajärjel tekib siseõhus oleva niiskuse kondenseerumine külmadel pindadel.

Sarnane probleem kaasneb ka uutes või renoveeritavates hoonetes kus tööde kvaliteedile ei pöörata piisavalt tähelepanu. Ajapikku hakkavad piiretes liigse niiskuse olemasolul arenema kõdu- ja hallitusseened, mis kahjustavad maja konstruktsioone ja mis kanduvad õhuleketega ka siseruumide õhku. Inimesed viibivad väga suure osa oma ajast erinevates ruumides ja seetõttu on puhas õhk ja piisav ventilatsioon väga oluline.

Õhutiheduse ja soojapidavuse osas on majad ehitatud läbi aegade väga erinevalt ja sellest tingituna on ka suured erinevused küttearvetes ning energiatarbes.

Hea sisekliima

Majade ehitamisel on oluline arvestada energiaarvutustega ning soojapidavuse ja õhutiheduse näitajatega. Õhutiheduse saavutamine nõuab hästi läbimõeldud lahendusi. Õhutõkke paigaldus ja liitekohtade teostus peavad olema tehtud nõuetekohaselt. Kuna õhutõke asub piirde sees, tuleb õhutihedust mõõta ehitusetapis kui lisatihendamine on veel võimalik.

Ka loomuliku ventilatsiooniga hoonete piirded võivad olla õhutihedad. Värske õhk pääseb sel juhul ruumi värskeõhuklappide kaudu – ventilatsioon on kontrollitav ja õhk vajadusel filtreeritav. Hea sisekliima seisukohalt mängivadki peamist rolli toimiv kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Halva õhutiheduse tõttu võivad hoone soojakaod läbi piirete olla oluliselt suuremad.

Lühidalt õhupidavusest

Hoonepiirete õhupidavust iseloomustab õhulekkearv. See näitab piiret läbivat õhuvoolu hulka (m3/h). Õhupidavust mõõdetakse rõhutestiga, kus rõhuaparaadiga tekitatakse mõõdetavasse hoonesse kas üle- või alarõhk 50 Pa (imiteerib tuult tugevusega ca 20 m/s). Sellistes tingimustes mõõdetakse õhu hulk, mis liigub läbi välispiirete.

Kaasaegse eluhoone välispiirde keskmine õhulekkearv ei tohiks ületada üht kuupmeetrit tunnis piirde ruutmeetri kohta [m3/(h*m2)]. Võrdluseks madala energiakuluga hoonete õhulekkearv jääb alla 0,3 [m3/(h*m2)].

Hoonete tüüpilised õhulekkekohad:

• vahelae ja katuslae liitekoht välisseinaga;
• aknad ja uksed ning nende ühenduskohad välispiiretega;
• installatsiooni läbiviigud õhu- ja aurutõkkest;
• küttekollete ja korstnate läbiviigud õhutõkkest;
• pistikud, lülitid, harukarbid.

Õhutihedusest hoonetes

Õhutihedus omab suurt tähtsust hoonete soojapidavuse ja hea sisekliima saavutamisel.  Samuti mõjutab see otseselt nii kütte- kui jahutuskulusid. Lisaks on õhutihedusega seotud piirde pindade alajahtumine, tuuletõmbus, niiskusprobleemid, ventilatsiooni toimivus, müra, tuleohutus jne.

Õhutiheduse saavutamine nõuab hästi läbimõeldud lahendusi. Õhutõkke paigaldus ja liitekohtade teostus peavad olema tehtud nõuetekohaselt. Halva õhutiheduse tõttu võivad hoone soojakaod läbi piirete olla isegi kuni 30% suuremad.

Õhutiheduse seisukohalt on kriitilised eelkõige kohad, kus ühtne õhu- ja aurutõke on katkenud või liitub teiste tarinditega. Üheks selliseks on vahelae ja välisseina liitekoht. Tavalahendus, kus õhu- ja aurutõke vahelae juures katkeb või on viidud teatud ulatuses vahelaele, vähendab oluliselt hoone õhutihedust. Välisseina ja vahelae liitekoht vajab põhjalikumat lähenemist.

Õhutihedust on võimalik hinnata erinevate meetoditega. Enamlevinud on nn Blower Door test (erinevate rõhkude juures mõõdetekse õhuvoolu hulka läbi piirete) mis annab vajadusel ka sertifikaadi hoone õhupidavuse kohta. Lihtsamad viisid – märkegaasi kasutamine või “märja käe meetod”.

Mis on Isov’air?

Isov’air Test on mõeldud õhutiheduse hindamiseks eluruumides, mille pindala on alla 420 m², järgmistel juhtudel:

• soojustatud ja õhutiheda katusega ning vee- ja tuulekindla konstruktsiooniga hoone vastuvõtmisel;
• ehitusprotsessi ajal, et parandada hoone soojapidavust enne välisvoodri paigaldamist;
• õhutiheduse hindamisel enne ametlikke tulemusi.

ISOVER pakub oma klientidele, kes on paigaldanud Vario® auru- ja õhutõkkesüsteemi, võimalike ebatiheduste tuvastamist Isov’air rõhutestiaparaadiga soodustingimustel. Täpsem info: www.isover.ee

Tähelepanu! Isov’air test on heaks abivahendiks õhulekete leidmisel ja tuvastamisel, kuid ei võimalda seda protokollida. Korralik piirde õhutihedus on energitõhusa lahenduse väga oluliseks ja lahutamatuks osaks.

Allikas: Isover