Liimpuit

Liimpuidu kandevõime ning vastupidavus on suurem kui tavalisel materjalil ning seda võib vabalt kombineerida nii raudbetooni, kiviseinte kui ka terasega.

Kuna liimpuidust materjalil on kokkukleebitav lamell lõigatud südamikust lahti, siis on võimalik pragude teke viidud praktiliselt olematuks ehk et toote mehaanilised omadused ületavad tunduvalt naturaalpuidu omadusi.

Liimpuidu omadused

• Inimsõbralik
• Nägus
• Hubane
• Hea tulepüsivusega
• Kerge omakaal
• Lihtne paigaldada
• Ei tekita külmasilda
• Võimalik katta pikki sildeavasid

Kuidas liimpuitu valmistatakse?

Liimpuit valmistatakse vähemalt neljast lamellist pakettristlõikena liimitud elementidest. Puitlamellid liimitakse paralleelselt kiudude suunaga. Lamellide paksused on tavaliselt 33, 40 ja 45 mm, suurema kõverusega talade lamellid võivad olla ka õhemad.

Liimpuidu valmistamine toimub täielikult tööstuslikul viisil, kus tagatakse täpne valmistamise tehnoloogia alates puitmaterjali ettevalmistamisest kuni laudade liimimise ja kihtide kokkusurumiseni. Liimimisel kasutatakse ilmastikukindlaid liime, mis võimaldavad liimpuidu kasutamist ka välistingimustes.

Liimpuidu kasutusalad

Liimpuitu kasutatakse kas plaatmaterjalina (liimpuitkilp) mööbli valmistamiseks või talade, postide, sarikate ja muude konstruktsioonielementide valmistamiseks, mida toodetakse nii kuusest kui männist. Mändi kasutatakse enamasti siis, kui soovitakse lamellid enne liimimist immutada.

Liimpuittalad

Liimpuittalasid kasutatakse kandekonstruktsioonides. Talade saamiseks liimitakse kokku vähemalt nelja massiivse puitlamelli (saematerjalitüki) lapped selliselt, et kõikide lamellide süü suund ühtib liimpuidu pikitelje suunaga. Kasutatav saematerjal peab üldjuhul olema tugevussorteeritud ning pindmisteks kihtideks seatakse oma tugevusomaduste poolest parimad saematerjalitükid (lamellid). Valides ning paigutades lamellid õigesti, on võimalik mõjutada liimpuidu omadusi soovitud suunas.

Liimpuittalad valmistatakse kambris kuivatatud, enamasti 12% niiskusesisaldusega puidust. Talade töötlus (otsalõiked, puurimised, freesimised, kõikvõimalikud plaadisooned) teostatakse CNC-töötlemiskeskusega. Sellega tagatakse kvaliteet ja täpsus.

Lamellid võivad koosneda sõrmjätkatud osadest, mis võimaldab toota praktiliselt piiramatu pikkusega liimpuittalasid. Lamellide moodustamine sõrmjätkamise abil võimaldab välja lõigata ka kõik kvaliteeti või tugevust vähendavad kohad. On võimalik valmistada näiteks kaare- või poolringi kujulist liimpuitu, painutades seda liimimisega üheaegselt ning andes tootele sellega sobiva kuju. Painutatud liimpuidu kasutamine võimaldab luua arhitektuuriliselt silmapaistvaid ehitisi.

Liimpuittalad on tugevamad ja vastupidavamad kui tavaline puitpruss, lisaks need ei pragune ega kuiva lõhki. Talade puhul pole kartust, et keskkond (vihm, tuul, külm, soe) neid mõjutaks ning need ei muuda ka kuivades oma kuju ega lähe n.ö. “paindesse”.

Liimpuittalade tugevusklassid

Homogeense liimpuidu tugevusklass GL28h, vastavalt standardile EVS-EN 14080:2013.

Puumarketi sortiment

Liimkihtpuit

Liimkihtpuidu ehk LVL’i ajalugu ulatub eelmise sajandi Ameerikasse, kus seda kasutati II Maailmasõja ajal lennunduses. Pea 40 aastat hiljem hakati LVL materjali kasutama ka ehituslike talade ning prusside juures. Suuresti tänu oma tugevatele omadustele, on see materjal populaarne siiani.

Liimkihtpuitu valmistatakse erinevate okaspuust kooritud, 3mm paksuste spoonkihtide kokku liimimisel. Tänu sellele on liimkihtpuitu võimalik valmistada väga erinevates pikkustes ja mõõtudes. Lisaks võimaldab selline tootmismeetod saavutada suure tugevuse ning kerge omakaaluga lõppmaterjali, mille puidudefektide negatiivne mõju on viidud miinimumini.

Liimkihtpuidu üheks suurimaks eeliseks on materjali stabiilsus olenemata keskkonna muutustest ning erinevatest ilmastikutingimustest. Lisaks ei allu LVL deformatsioonidele, mis on tingitud temperatuuri või niiskuse muutustest. Materjal ei purune, ei tõmbu kokku ning selle niiskusimavus on praktiliselt null.

Võrreldes täispuiduga on liimkihtpuidul ka kõrgem tulekindlus. See saavutatakse tänu materjali vähesele poorsusele ning mitmeetapilisele viimistluskihtide töötlusele. Toodet töödeldakse fenool-formaldehüüd vahuga, mis on neutraalne, ei oksüdeeru ega sütti. Tulemused on näidanud, et materjal säilib muutumatuna 30-60 minutit jooksul ca 300°C juures.

Vastupidiselt metallile ning raudbetoonile, on liimkihtpuidul parem korrosioonitaluvus, seda saab toota väga erinevates pikkustes ja mõõtudes ning võrreldes täispuiduga on tal kordades suurem vibratsioonitaluvus. Lisaks on LVL vastupidavam söövitavates keskkondades.

Liimkihtpuidu eelised ja kasutuskohad

Liimkihtpuidu eelisteks on mõõdutäpsus ja sirgus. Liimkihtpuidu sildeava on tavaliselt 5–12 m. Seda kasutatakse põranda-, vahelae- ja katusekonstruktsioone kandvate taladena ning avauste- ja tugitaladena. Samuti kasutatakse seda puitu kandvates ja mittekandvates seintes. Peamiselt tänu oma tugevusele, vastupidavusele ning ökoloogilisusele ehitatakse sellest näiteks põllumajandushooneid, ladusi, tööstus- ja spordihooneid, ujulaid ning koole. Samas kasutatakse liimkihtpuitu järjest enam ka elamute ehitamisel. Seda peamiselt katusekonstruktsioonide, lagede, betoonivaluvormide, seina- ja põrandakarkasside ning tellingute juures. Lisaks saab liimkihtpuidust valmistada ka koduinterjööride dekoratsioone, mööblit, redeleid ja tellinguplanke. Samuti kasutatakse LVL’i väga palju tisleritööde puhul.

Liimpuitkilp

Liimpuitkilbid valmistatakse suhteliselt kitsast kalibreeritud puitmaterjalist, mis ühendatakse omavahel külgipidi. Kilbi mõõdud on küllalt püsivad, kuna pinged, mis tekivad plaadi ühes osas, kompenseeruvad ja tasanduvad tema teises osas. Seetõttu on liimpuitkilbid tugevamad ja vastupidavamad kui tavaline puitlaud, lisaks need ei pragune, kuiva lõhki ega lähe “paindesse”.

Liimpuitkilpe on saadaval nii tervetest lamellidest kui sõrmjätkatud materjalist väga erinevas mõõdus – tervetest lamellidest on võimalik toota pikkust kuni 2100mm. Pikemad kilbid on kõik sõrmjätkatud. Sõrmjätkatud liimpuitkilpe valmistatakse kammipiide kujuliselt sälgutatud otsega puidutükkide omavahelise kokkuliimimise teel. Selle materjali puhul lõigatakse välja kehvem puiduosa nagu oksad, vaigupesad, mõrad, sine jne ning kokku sõrmjätkatakse juba korralik materjal. Kilbi külje peale jäävad näha kammipiid ja kilbi peale ning alla ainult peenike triip. Nii ei ole kilbi välimus rikutud.

Kilpe saab lõigata kolmnurka, ovaalseks, kaarde jne. Lisaks on liimpuitkilbi dekoratiivsust võimalik tõsta, kui kasutada tema valmistamiseks eri puuliikidest saetud lamelle. Kilpide pind on naturaalne ehk siis värvimata ja lakkimata, mis jätab kliendile võimaluse värvida liimpuitkilpidest valmistatud toode just talle meelepärast värvi.

Liimpuitkilbid on mõeldud mööbli valmistamiseks, treppide ehitamiseks, käsitööks ja sisustamiseks, samuti kasutatakse liimpuitkilpe laialdaselt akna- ja  uksepiitade valmistamiseks.

Ristkihtpuit

Ristkihtpuit (ehk CLT, mis tuleb inglise keelest Cross Laminated Timber) on suurepärane ja mitmekülgne ehitusmaterjal, mida saab ideaalselt kasutada välis ja siseseina, vahelae ja katuslaepaneelidena koos muu ehitusmaterjaliga.

CLT kihid on sõrmjätkatud materjalist omavahel vaheldumisi risti kokku liimitud, mille tulemusel tagatakse suur koormustaluvus kahes suunas. Kihtide arv on alati paaritu 3, 5 või 7 kihti. Ristuvad kihid tagavad nn lukustava efekti, mis tagab plaadi mõõtude väga hea stabiilsuse ja püsivuse niiskuse muutuste korral ja vähendab oluliselt puitmaterjali kuivamise negatiivseid mõjusid.

CLT-l ei ole arhitektuurilisi piiranguid, seetõttu kasutatakse CLT-d järjest rohkem eramute, korterelamute, samuti tööstus- ja ärihoonete ehitusel. Üha enam on CLT kasutamine muutunud populaarsemaks sildade ehituses. Suure formaadiga elemendid võimaldavad ehitusprotsessi oluliselt kiirendada. Paneelide omavahelised kinnitused teostatakse objektil kruvide, poltide ja naaglite abil kiiresti ja ei vaja kuivamisaega.

CLT omadused

• Sobib seina, vahelae ja katuslae elementideks
• Võimalikud suurte mõõtmetega plaadid
• Väga heade tulepüsivusomadustega
• Positiivse CO2 bilansiga ehitusmaterjal

CLT tehniline info

• Max mõõdud 3,5x15m
• Paneelide paksused 60–300mm
• Kihtide arv 3, 5 või 7
• Kihtide paksused 20, 30 või 40mm
• Paneelid, mille laius ei ületa 3,4 m on töödeldavad CNC-töötlemiskeskuses
• Paneeli pinnale võimalik freesida sooned ja pesad kommunikatsioonide jaoks, võimalik sisse lõigata kõik vajalikud ukse- ja aknaavad
• Ei ole soovituslik kasutada 3. kasutusklassile vastavates tingimustes
• Kuna paneele kasutatakse peamiselt konstruktsoonisiseste elementidena, toodetakse paneelid mittenähtava (NSI) kvaliteediga
• Eritellimusel võimalik toota paneele kombineeritult, kus üks pool on mittenähtava (NSI) ja teine pool nähtava (SI) kvaliteediga
• Lamellide tugevusklass tugevussorteeritud materjalist C24, sisemistel kihtidel võimalusel ka C16
• Põlemiskiirus 0,65mm/min kui lamellidevahelised praod on kuni 2mm, 0,8mm/min kui praod on 2-6mm
• Külgnihketugevus 1,2MPa ja -moodul G_90=65MPa, kui ristilamelli laus on suurem kui 4 korda paksust. Muudel juhtudel: külgnihketugevus 0,7MPa ja G_90 = 50MPa

Ristkihtpuidu eelised

• Suured arhitektuurilised võimalused
• Keskkonnasäästlik ehitusmaterjal
• Tagab tervisliku ja hubase sisekliima
• Positiivne CO2 bilanss
• Lühike ehitusperiood
• Kergem terasest 16 korda ja betoonist 5 korda
• Kõrge tulepüsivus
• Kasutates CLT-d saavutatakse kuni 10% rohkem elamispinda

Ristkihtpuidu kasutuskohad

• Eramud ja korterelamud
• Ühiskondlikud hooned
• Hotellid ja restoranid
• Koolid ja lasteaiad
• Bürood ja haldushooned
• Tööstus ja ärihooned
• Renoveeritavad ehitised
• Sillad

Lisainfo:

• Arcwood infoleht