Saematerjal

Kuna puit on looduslik materjal ja kvaliteedi määramine ei ole alati üheselt mõistetav, siis loetakse heaks tavaks, et vähemalt 90% partiist peab vastama kvaliteediklassi nõuetele.

Saematerjali enimkasutatavad suurused

Saematerjali enimkasutatavad suurused on tähistatud musta ringiga. Suurused, mida kasutatakse vähem, on tähistatud tühja ringiga. Üldlevinud pikkused on vahemikus 1,8–5,4m, samm on 0,3m.

Kvaliteediklassid

Saematerjali kvaliteedi määramise aluseks on puidu omadused ning jaguneb järgmiselt: A, B, C, D, millest madalaim on D ja kõrgeim on A. Viimane omakorda jaguneb veel neljaks: A1, A2, A3, A4. Lisaks kasutatakse põhiklasside liigitusi kombineeritult, nt AB, mis sisaldab saematerjali kvaliteediga A ja B ning ABC, mis sisaldab materjali kvaliteediga A, B ja C.

Enamlevinud saematerjalide ligilähedane kvaliteedikirjeldus

AB – täiskantne puitmaterjal, võib esineda vähest “musta oksa”
ABC – täiskantne puitmaterjal, esineb “musta oksa” ja vähest värvimuutust
C – esineb vähest poomkanti, “musta oksa” ja värvimuutusi
D – poomkantne, värvimuutustega puitmaterjal, võib esineda “musta oksa”

Loe lähemalt saematerjali ühendkvaliteediklassidest.

Okaspuu saematerjalide kvaliteediklassid põhinevad põhjamaade saematerjali sorteerimisjuhendile ja klassifikatsioonile. Peamiselt on määravaks teguriks materjali okslikkus, okste suurus ja arv. Samas arvestatakse sorteerimisel ka kõigi teiste puidurikete esinemist nagu vaigupesad, praod, poomkant, värvimuutus, mädanik, putukakahjustused jne.

Saematerjali soovitav kvaliteet kasutuskoha järgi

Üldjuhul kasutatakse ehituses kuusepuitu. Väliskonstruktsioonides on kuusepuit  vastupidavam, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit. Ehitage kuivast puust – seda on lihtsam töödelda ja puhtam kasutada. Nii väldite ka puidu lõhenemist ja kuju muutusi.

Kuivatatud saematerjal

Puitu kuivatatakse lähtuvalt kasutusalast reeglina niiskuseni 18±2% ehk transpordikuiv või 8±2% ehk tislerikuiv. Kuivatamisel puit kahaneb. Kahanemise erinevustest tingituna tekivad puidu kuivatamisel ja hilisemal kuivamisel lõhed, sisepinged ja mõõduerinevused. Puidu kuivatamine 18%-ni on piisav kasutamiseks välistingimustes ja ehitusel ning samuti piisav materjali säilitamiseks ja hööveldamiseks. Kuivatamine 8%-ni on vajalik mööbli, uste, akende ja siseviimistlusmaterjalide tootmiseks.

Kuivatatud puidu eelisteks võrreldes kuivatamata puiduga on säilivuse, tugevusomaduste ja isolatsioonivõime paranemine, liitmisvõimaluste ja pinnatöötlemise võimaluste laienemine ning materjalide käsitlemise lihtsustumine. Võrreldes kuivatamata materjaliga on hilisemad kuivamisest tingitud kahanemised ja kujumuutused minimaalsed.

Kuivatamata saematerjal

Kuivatamata saelaudu ning prusse ei ole peale saagimist kuivatatud. Sellise materjali suhteline niiskusesisaldus võib kõikuda väga suurtes piirides (14-250%). Puit on hügroskoopne materjal, mis tähendab, et teatud aja jooksul omandab ta ümbritseva keskkonnaga sarnase niiskusesisalduse. Seega sõltub puidu niiskus sellest, kui kaua ja millistes tingimustes on puitmaterjal seisnud. Meie kliimavöötmes kuivab puit looduslikult niiskuseni 14-18%. Reeglina kasutatakse kuivatamata saematerjali näiteks saalungite, tellingute, rakiste, ajutiste ehitiste jne rajamiseks.